29 aastat seriaalis: kas Annel ja Marel on välja kujunenud ka loomulikke sarnasusi?

Pildil Anne Veesaar Foto: Mailiis Ollino

Raadio Elmar hooaja avasaates «See ei ole saladus» oli külas näitleja Anne Veesaar. 29 aastat on ta kehastanud Mare Petersoni rolli seriaalis «Õnne 13». Uurisime, kas nii pika aja peale hakkab vaikselt sassi ka minema, mis hetkel on ta Anne või millal Mare. Saame teada, et talle meeldivad ekstreemsed reisid ja närvikõdi on ta tunda saanud USA piiripunktis, kus tema kotis oli kilo valget pulbrit! Üllatusi ja paljastusi jagus veelgi.

«Ma tean väga palju teiste saladusi ja neid ma tõesti oskan ka hoida. Kui mulle on midagi usaldatud, siis hoian! Aga ma oskan ka enda saladusi hoida...eriti siis, kui on tarvis! Päris kõike ei saa inimene maailmale lahti laotada, siis tal kaob ära energia. Teatud saladused annavad jõudu, väge ja energiat - see aitab mingitel hetkedel elus toime tulla,» sõnas Anne Veesaar raadio Elmar saates «See ei ole saladus».

Veesaar usub, et oma iseloomu ja tõekspidamiste osas võlgneb ta palju Setomaalt pärit esivanematele. «Minu ema oli päris puhas seto. Mu ema ja tema isa on pärit teiselt poolt piiri, Setomaa oli ju pooleks. Vanaisa ja tema vennad olid ettevõtlikud mehed, otsustasid ühel hetkel Eestimaale kolida ja ehitasid Valgamaale talud. Seto pärimus jõudis minuni vanaema kaudu - kui tema õed tulid Setomaalt külla, siis nad õpetasid mind leelotama ja turakat mängima. Ise jõid nad natuke eetrit ja handsat...kuid minule seda mõitsagi ei antud, olin ju laps,» muigas näitlejanna.

«Setomaa kaudu tulnud kogemused ja muljed jäid lapsena kõik minusse. Kui inimene on aga noor ja maailm nõuab avastamist, siis sind sinu juured väga palju ei huvitagi...sa ei mõtiskle selle üle, kust sa pärit oled ja kes sa tegelikult oled. Mida vanemaks sa aga saad, seda tähtsamaks teemaks muutuvad sinu päritolu ja juured. Sind huvitab, kus on kinni sinu kõige tugevam sammas,» lisas ta.

Veesaar tunnistas, et on mõlgutanud mõtteid Setomaale kolimise osas. «Ausalt öeldes, olen selle peale väga palju mõelnud. Kuid ma pean vaatama ikka passi ka! Ma ei tea, kas mul on piisavalt jaksu täielikuks elumuutuseks. Muidugi olen teadlik, et praegu kolivad nii palju maale elama. Näiteks Lenna Kuurmaa üle on mul nii hea meel...aga olen ka meeletult kade. Ta on tubli ja võtab asju seal suurelt ette. Lenna puhul oli eriti vahva see, et Setomaale kolides väljus ta igas mõttes oma mugavustsoonist,» rääkis ta.

Oma seto juuri austav Veesaar on viimased seitse aastat laulnud leelotajate kooris Siidisõsarõ. «See koor käib koos Tallinnas. Järjest rohkem taastub minu seto keele oskus, sest me suhtleme omavahel just seto keeles. Selleks, et kooris laulda ja esineda, pidin endale hankima ka seto rahvarõiva komplekti. Meil on kooriga päris palju ühiseid reise, oleme jõudnud isegi Ameerika Ühendriikidesse,» täpsustas ta.

«Leelotasime New York'i Grand Central Terminalis ja politsei ei julenud meid isegi ära ajada. Rahvas seisis meie ümber ja kuulas esitust suu ammuli. Neile pakkusid huvi ka meie rahvarõivad ja hõbe. Mõned tulid käega katsuma ja paljud soovisid pilti teha. Ilmselt isegi politseile tundus seto muttide vägi nii võimas, et nad tardusid justkui nähtamatu klaasi taha. Otse loomulikult laulsime ka Times Square'l,» naeris Veesaar ja lisas, et kollektiiv tähistas USA's Eesti Vabariigi aastapäeva. Meeleolukat videot koori esitusest saab vaadata SIIN. 

Näitlejanna lisas, et on ühtekokku kuus korda New York'is käinud. «Olen üks korralik USA fänn. Reisidel tuleb ju teatavasti säästa. Sõitsime siis ühe etendusega seotud reisi raames öise bussiga Buffalosse, riigi piirile. Minul oli kaasas oma kostüüm ja rekvisiidid, mis oli mõeldud Eesti Majas toimuva etenduse jaoks. Asjade hulgas oli ka kilo jahu...ehk siis kilo valget pulbrit. Buffalos pidid kõik reisijad oma kohvrid bussist välja võtma. Etenduse raames oli ette nähtud, et mina sõtkun laval tainast - mul oli muuhulgas kaasas pärm, 200 grammi Eesti võid ning pool kilo suhkrut. Piiril olevad töötajad kotis olevat jahu õnneks ei avastanudki, see oli kuidagi kostüümi vahele jäänud. Kuid paanika ja ärevus, mis mind läbiotsimise hetkel valdas, oli suur. Ma ei oleks osanud päris hästi seletada inglise keeles, mis sorti pulber see selline on,» tõdes naine.

Näitlejanna meenutas aega, mil ta aastaid tagasi produtseeris muusikali «Hull sinu järele», etendused leidsid aset legendaarses Tallinna Linnahallis. «Selle tüki lugu põhines George Gershwini kuulsal muusikalisel komöödial. Toona juhtus aga nii, et näitetrupp polnud kuigi motiveeritud - lavastaja pani kahjuks tina ning osa näitlejaid sõitsid proovide perioodil üldse ära reisile. Esietendus lähenes ja meie produktsioonigrupiga pidasime juba plaani, mil moel saaksime küll inimesi motiveerida. Kogemusi meil ju oli, enne seda olime publiku ette toonud muusikalid «Hüljatud» ja «Miss Saigon»,» rääkis Veesaar.

«Nii me siis rääkisimegi näitetrupile, et nädala pärast tuleb tähtis kontroll Londonist. Juhtnöör trupile oli, et ennast tuleb kokku võtta - külaline on antud etenduse õiguste esindaja. Olgu siinkohal öeldud, et «Hüljatud» ja «Miss Saigoni» ajal just selline kontroll käis Eestis kohal ja kõik näitlejad olid selleks ajaks tippvormis. Luiskasime näitlejatele, et kontrollima tuleb proua Dorothy Perkins. Saime selle nime minu kampsuni tikandi pealt, mille olin ise eelnevalt kaltsukast ostnud. Mitte keegi osatäitjatest ei hammustanud seda nalja läbi. Kohale tuli tegelikult minu inglise keele eraõpetaja, katsime talle isegi looži laua. Näitlejad esinesid muidugi imehästi, kõik läks käima ja kogu etendus toimis lõpuks kenasti,» sõnas Veesaar kavalalt.

29 aastat on näitleja kehastanud Mare Petersoni rolli seriaalis «Õnne 13». Uurisime, kas nii pika aja peale hakkab vaikselt sassi ka minema, mis hetkel on ta Anne või millal Mare. «Alustan kõigepealt sellest, et mind aetakse kogu aeg Marega sassi! See ei ole olnud vaid paaril korral - seda juhtub pidevalt. Aga kui aus olla, ma reageerin muidugi mõlemale nimele. No mis mul üle jääb? Loomulikult, me oleme identsed välimuselt. Kuid üks on ikkagi roll ja teine olen mina ise. Kui ma ühel päeval enam seda vahet ei tee, siis ma pean psühhiaatri poole pöörduma,» naeris Veesaar.

«Mina olen mina ise ja Marelt ma midagi üle võtnud pole - vastasel korral kaoks ju minu identiteet. Mare käitumised ja suhtumised võivad mulle meeldida või mitte...mina pean neid igaljuhul näitlejana õigustama. Ma pean kaitsema seda rolli, isegi kui Mare on teinekord halb,» mõtiskles Anne Veesaar raadio Elmar hooaja avasaates «See ei ole saladus».

Kuula saadet SIIN.