Toitumisnõustaja soovitab: ära jäta D-vitamiini tarbimist suvel ära

Foto: Shutterstock

Vastupidiselt levinud arvamusele, et D-vitamiini tuleks võtta vaid septembrist aprillini, tuleb seda suurel hulgal meist teha siiski ka suvel

Seda fakti kinnitab ka Tartu Ülikooli teadlaste poolt 2010. aastal läbiviidud uuring, millest selgus, et 75% eestlastest vanuses 25-70 on suve lõpuks endiselt tugev D-vitamiini defitsiit (59,33 nmol/L), kirjutab toitumisnõustaja Teele Teder City Tervisekliiniku blogis.

Sarnase tulemuse andis ka 2018. aastal Eesti teadlaste poolt läbiviidud uuring koostöös Eesti kaitseväelastega. Toonased uuringu andmed näitasid samuti D-vitamiini defitsiidi väga kõrget levimust suvisel ajal noorte inimeste seas (vanuses 19-25). Kui varasemalt peeti seda pigem vanemaealiste probleemiks, siis nüüd võime kindlalt väita, et see puudutab isegi terveid noori täiskasvanuid. Mõlemad uuringud räägivad ühist keelt, et Eestis elavad inimesed olenemata vanusest, soost ning tervislikust seisundist võiksid tarvitada D-vitamiini ka suvekuudel.

Meie geograafiline asukoht

Põhjust, miks see nii on, pole vaja kaugelt otsida. Piisab, kui vaadata meie geograafilist asukohta. D-vitamiini tootvad UVB-kiired jõuavad Eesti laiuskraadil maale vaid kuu enne ja kuu pärast jaanipäeva. Samuti on meist paljude elustiil selline, mis võimaldab peamiselt siseruumides istumist, aga läbi klaasi meie organism samuti D-vitamiini ei sünteesi. Ka on see raskendatud, kui kasutame päikesekaitsekreeme. Lisaks tasub teada, et selleks, et üldse päevane kogus D-vitamiini päikesevalgusest saada, peaks see langema korraga vähemalt 25% kehast (käed, käsivarred, sääred). Ajaliselt võiks arvestada ajaga, mis hinnanguliselt kulub nahapunetuse tekkeks ja nii iga päev.

Milleks meile D-vitamiin?

Kui vanasti räägiti D-vitamiini kasulikkusest vaid seoses luude tugevuse ja kaltsiumi imendumisega, siis tänaseks on erinevad uuringud tõestanud, et madal D-vitamiini tase veres (alla 50 nmol/l) võib olla seotud ka lihaste nõrkuse, raskustundega jalgades, kroonilise lihaste ja/või luude valulikkusega, diabeedi, kurnatuse, kergesti väsimise, sagedaste infektsioonide, kõrgvererõhutõve, erinevate südameveresoonkonna haiguste ja isegi depressiooniga.

Kui sa pole kindel oma D-vitamiini tasemes, siis lase regulaarselt teha vereanalüüs ja võta seda ülitähtsat vitamiini toidulisandina juurde. Ideaalis võiks aastaringne D-vitamiini tase olla 75-125 nmol/L.