Üle 25 protsendi juhtudest oli teismelise ema laps planeeritud, valdavalt planeeriti last üheskoos partneriga. Võrdluseks: maailmas sünnib planeerituna umbes 18 protsenti teismeliste lastest.
Stereotüüpide ja teiste riikide statistika taustal selgus, et teismelisena said lapsevanemateks neiud, kelle suhe vanematega oli lähedane ja kes olid heade õpitulemustega (75 protsenti).
Üle 80 protsendi vastanutest jätkas haridusteed pärast lapse sündi, 35 protsenti uuritutest läks ja õpib/lõpetas kõrgkooli. Selle näitajaga on Eesti rahvusvahelises võrdluses silmapaistvalt hea. Selle taga on paindlikud õppevõimalused, tsükliõpe ja e-õpe.
Haridustee katkestamise põhjused: sobiv kool ei paku paindlikku õppeprogrammi; kool ei asu piisavalt kodu lähedal; ei tea, mida edasi õppida; pere sissetulekute hoidmise jaoks tuleb tööl käia.
Lausa 70 protsenti vastanutest tundsid end peale lapse sündi sotsiaalselt isoleerituna. Samas tundis teismelisena lapse saamise tõttu häbi umbes 15 protsenti noortest.
Rasedaks jäädes tundsid eakaaslaste ja õpetajate toetust vähem kui pooled vastanutest. Ligi pooled ei tundnud, et neile oleks pakutud erinevaid paindlikke võimalusi õppimiseks.

Teismelisena emaks saanud eestlanna: mina olin lapse saamiseks valmis, kuid ühiskond mu ümber mitte

5 põhjust, miks täisealine laps päriseluga toime ei tule