Teismelisena emaks saanud eestlanna: mina olin lapse saamiseks valmis, kuid ühiskond mu ümber mitte

«Kahjuks on ühiskonna poolt endiselt suhtumine, et «laps saab lapse,»» ütleb eestlanna. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Teismelisena emaks saamisega on seotud palju müüte, aga milline on olukord Eestis tegelikult? Kuidas mõjutab teismelisena emaks saamine haridust? Millist tuge reaalselt saadakse perelt, koolist, kaaslastelt? Kas mujal maailmas levinud stereotüübid teismeliste emade kohta peavad Eestis paika?

Igal aastal saab Eestis teismelisena emaks ligi 300 tüdrukut ja ilmselt teab iga eestimaalane kedagi, kes on nii noorena lapse saanud.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži tänaseks vilistlane Brenda Holt viis oma lõputööna läbi uuringu, kus süvenes Eesti teismeliste emade haridustee ja muudesse väljakutsetesse. Koguti kõnekaid arvandmeid ning ka kirjeldusi ja teravaid tsitaate noortelt emadelt.

Uuringus jäid silma järgmised olulisemad järeldused:

• Üle 25 protsendi juhtudest oli teismelise ema laps planeeritud, valdavalt planeeriti last üheskoos partneriga. Võrdluseks: maailmas sünnib planeerituna umbes 18 protsenti teismeliste lastest.
• Stereotüüpide ja teiste riikide statistika taustal selgus, et teismelisena said lapsevanemateks neiud, kelle suhe vanematega oli lähedane ja kes olid heade õpitulemustega (75 protsenti).
• Üle 80 protsendi vastanutest jätkas haridusteed pärast lapse sündi, 35 protsenti uuritutest läks ja õpib/lõpetas kõrgkooli. Selle näitajaga on Eesti rahvusvahelises võrdluses silmapaistvalt hea. Selle taga on paindlikud õppevõimalused, tsükliõpe ja e-õpe.
• Haridustee katkestamise põhjused: sobiv kool ei paku paindlikku õppeprogrammi; kool ei asu piisavalt kodu lähedal; ei tea, mida edasi õppida; pere sissetulekute hoidmise jaoks tuleb tööl käia.
• Lausa 70 protsenti vastanutest tundsid end peale lapse sündi sotsiaalselt isoleerituna. Samas tundis teismelisena lapse saamise tõttu häbi umbes 15 protsenti noortest.
• Rasedaks jäädes tundsid eakaaslaste ja õpetajate toetust vähem kui pooled vastanutest. Ligi pooled ei tundnud, et neile oleks pakutud erinevaid paindlikke võimalusi õppimiseks.

Noorelt emaks saanute tsitaadid:

1. «Pigem tundsin ennast ühiskonna poolt hukkamõistetuna, mitte eakaaslaste poolt. /…/ Hirmutati väga palju.»
2. «Mina olin lapse saamiseks valmis, aga ühiskond mu ümber ei olnud selleks valmis. Ma andsin endast sada protsenti, et mu lapsel oleks kõik olemas, aga sain ikka halvustavaid kommentaare ja pilke tänavatel.»
3. Noor ema tahtis koolis edasi käia (lapsehoidja oli olemas), aga klassijuhataja keeldus teda kooli tagasi võtmast. «Kahjuks on ühiskonna poolt endiselt suhtumine, et «laps saab lapse», kuid kõik noored emad minu ümber on saanud imeliselt hakkama.»

Kas teismeeas lapse saanud saavad tavapärasest kiiremini ka teise lapse?

Teise lapse saanutel oli vahe enamasti 3-4 aastat, ka 7-8 aastat, mis ei ületa tavapärast.

Soovitused riigile ja KOVidele 

Eesti noored emad on edasipüüdlikud ja motiveeritud, neile on vaja pakkuda paindlikku õppevormi, lapsehoiuvõimalust ja samasuguseid häid tugiteenuseid nii üldharidus-, kutse- kui kõrgkoolides. Samuti tuleb suhete, pere ja seksuaalsuse teemasid hakata käsitlema kooliprogrammis senisest varem, soovitatavalt alates 13. eluaastast.