Mõne näitleja «oma aeg» kestab üle 30 aasta, mõne oma küündib vaevu kümnendini. Kuid ajad pole võrdsed. Mõni elu on pilgeni täis vapustusi, mis põhjani puudutasid ühiskondliku elu aluseid, ning dramaatilisi pürgimusi. Vahel nõuab lühike elu sedavõrd ränki pingutusi, et rohkem polekski ühele inimesele jõukohane. Üks selliseid näitlejaid-lauljaid oli Marta Ohaka, kes ei jõudnud jätta eriti suurt jälge meie teatriajalukku, kuid vahest oli selle põhjuseks liig varane lahkumine.
Selle-eest oli Marta Ohakal võimalik töötada meie parematega – Paul Pinna, Theodor Altermanni ja Karl Menningiga. Marta Ohaka elu oli täis rahutut boheemlaslikku verd, mis tal kunagi paigale ei lubanud jääda.