Elisabet Reinsalu oma hommikurituaalidest: kui esimesed akordid on õiged, siis tuleb ka muusika

Elisabet Reinsalu ja koer Käbi Foto: Mailiis Ollino

Raadio Elmar saates «Mitte ainult muusikast» käis külas Elisabet Reinsalu. Näitlejanna rääkis, millisest mõtteterast ta juhindub keerulisel ning pingelisel ajal. Juttu oli ka mõnusatest pikkadest hommikutest, enese tööle häälestamisest ning inspireerivatest lähedastest. 

Elisabet Reinsalu avaldas raadio Elmar saates «Mitte ainult muusikast», et tähistab oma sünnipäeva 21. aprillil ja see on tema hinnangul kõige kauneim aeg aastas. «Varakevad on ju kõige ilusam ja õrnem aeg. Sel perioodil õitsevad juba sinililled ning ülased...suurt lopsakust veel pole. Tunnistan, et olen väga kevadeinimene,» rääkis ta.

«Kevadeootus olla eestlaste justkui põhiolemus. Me koguaeg ootame midagi. See on juba aegade algusest siin nii olnud - oodatakse taas tärkamist, see annab elu,» märkis Reinsalu. 

Näitlejanna tõdes samas, et viimaste aastate kevaded on kaasa toonud ootamatuid ja teistlaadi sündmuseid. «Nende paari aasta jooksul on meie eludes juhtunud nii palju! Pean silmas näiteks koroonapandeemiat. Kui see kõik pihta hakkas, saime vahetult enne esimest suurt lainet kolida ära oma maakodusse. Minu jaoks oli maal olemise periood kui üks suur õnnistus - sain olla oma pere keskel. Enne pandeemiat oli mul väga tihe tööaeg ja harva sain oma lähedastega ühise õhtusöögilaua taga istuda,» rääkis ta.

«Ja siis kujuneski nii, et ligikaudu kaks aastat sain olla kodus pea niisama. See tekitas igasuguseid erinevaid staadiume. Vahepeal tundsin, et lõpuks ometi saabus puhkus. Teiselt poolt tekkisid mõtted, et kes ma siis õigupoolest olen ja milline on mu panus ühiskonnale. Kas olen siis koduperenaine ja ema? Ma ei saanud aru inimestest, kes viriseseid, et nad peavad olema kodus...minule on kodu mu lemmikpaik ja see on kõige toredam koht, kus olla,» märkis naine. 

Reinsalu tunneb rõõmu, et paari aastase pausi järel on teatrisaalid taas avatud ning hetkel panustab ta Linnateatris lausa nelja erinevasse rolli. Ta teeb kaasa lavastustes «Jäneseurg», «Mineku eel», «Balti tragöödia» ja «Kant». «Mäletan hästi möödunud aasta augustit, mil saime 50% täituvuse nõudega saalid taas avada. Tänutunne oli nii suur, nii võimsad emotsioonid valdasid,» sõnas ta.

Näitlejanna kirjeldas, mil moel suudab ta nelja erineva teatrirolli vahel end õigeaegselt ümber häälestada. «Ma päris täpselt ei tea, kuidas see toimib. Prooviperioodid on kestnud igal lavastusel vähemalt kolm kuud ja mitmed etendused on olnud juba aastaid mängukavas - roll läheb nii-öelda lihasmällu. Ka mu ema on näitleja. Ta rääkis, et kui tema isa tuli etenduse päeval meile paar tundi enne kohvi jooma, siis ta sai kohe aru, et tütrel on õhtul etendus. Ema olek oli teistmoodi. Ilmselt on ka minuga nii,» sõnas ta.

«Mulle tundub, et etenduse eelne valmisolek on alateadvuses. Oleme ju täiesti tavalised inimesed ja elame oma tavalist elu. Teeme süüa, toimetame lastega ning suhtleme kõikide inimestega meie ümber. Kui aus olla, siis polegi sellist liigset luksust, et õhtuseks teatrietenduseks kuidagi eriliselt valmistuda. Samas ma ei saa ka öelda, et jooksen otse tänavalt ja viskan lavariided selga. Mingid väikesed käigud ja nipid on, kuidas end teemasse sisse viia ja õigete nuppudele vajutada,» sõnas ta.

Reinsalu kirjeldas, et ka vaba päeva teeb heaks see, mil ta saab end sellele rahumeelselt häälestada. «Mulle ei meeldi kiirustamine, hilinemine ega rabistamine. Hea päev on see, kui saan ärgata rahulikult. Ma ei taha mitte kuidagi käest ära anda oma kohvijoomise aega - ma väga armastan seda tegevust! See on aeg, mil saan istuda vaikselt ja vaadata horisonti. Alles peale kohvi joomist liigun oma teiste toimetuste juurde,» avaldas ta.

«Ühte heasse päeva kuuluvad ka head inimesed - minu perekond ja mu sõbrad. Oma ema ja õde ma ei näe küll iga päev, kuid suhtleme telefoniteel väga tihti. Kindlasti kuulub perekonna hulka ka minu koer - mulle meeldib temaga jalutamas käia. See oli ka üks põhjus, miks ma koera võtsin, tahtsin rohkem liigutada ja kõndida,» lisas ta.

Reinsalu jaoks algab tööpäev kell 11.00 hommikul. «Enne seda saadan lapsed kooli ära. Õhtuti mind tihti kodus pole, mul on hea meel, et saan nendega siis aega veeta hommikuti. Enne töö algust on mul hea kaks ja pool tundi, kui saan koeraga teha ühe tiiru. See on mu lemmik päeva algus! Kõik ülejäänud läheb juba iseenesest. Kui esimesed akordid on õiged, siis tuleb ka muusika,» muigas ta.

Näitlejanna jagas mõttetera, millest võiks keerulisel ja väljakutsete rohkel ajal kõigil kasu olla. «Mina olen kasvanud Astrid Lindgreni loominguga. Leian, et tänasesse ja homsesse päeva kulub hästi ära mõte, mis pärineb raamatust «Väikevend ja Karlsson katuselt». Ehk siis: «rahu, ainult rahu». Karlsson on tegelasena natuke vastik ja enesekeskne, kuid...kas ei ole nii, et toredad inimesed ongi sellised, et nad on küll toredad, kuid samas oma väikeste kiiksudega,» avaldas ta.

«Uus aeg on meile õpetanud seda, et inimestel on teatud asjade kohta väga erinevad vaated ja arvamused. Ja tegelikult see peabki nii olema. Ei ole võimalik, et kõik inimesed on sellised nagu sina. Või mõtlevad samamoodi nagu sina. Sa võid ju iseendaga koos elada...kuid me ei saa nii. Me peame elama perena, kogukonnana, ühiskonnana. Nii lihtsalt on,» rääkis Elisabet Reinsalu raadio Elmar saates «Mitte ainult muusikast».

Kuula intervjuud SIIN.