Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

TEISED JUBA TREENIVAD Personaaltreener: «Inimesed on spordiklubides tagasi ja end tõsiselt käsile võtnud!»

Copy
Personaaltreener Janar Sääsk
Personaaltreener Janar Sääsk Foto: naine.postimees.ee
  • Värskes õhus liikumine on kõige kasulikum
  • Alustada tasub järk-järgult, siis ei saa ka jaks esimese kuuga otsa
  • 300% rohkem eestlasi on taasavastanud talispordi

Kuidas alustada sportimisega, aga teha seda mõistlikult? Kuidas hoida treeningutega stabiilset joont ja teha seda nii, et igav ei hakkaks? Nõu annab OMAklubi ja MyFitnessi personaaltreener Janar Sääsk.

Varem algasid kõik aastad ühtemoodi - jaanuaris jooksis terve hulk vahepeal kaalu kogunud inimesi sportima. Veebruariks oli jaks juba raugenud. Ja nii iga aasta. Kuid viiruseag muutis kõik ja pole üldse kindel, et halvemas suunas.

«Kui möödunud aasta alguses jäi Covid-19 viirusepuhangu ja piirangute tõttu tavapärane suurem treeninglaine ära, siis sel aastal on juba näha, et inimesed on spordiklubides tagasi ja end tõsiselt käsile võtnud,» kommenteerib spordiklubides toimuvat OMAklubi ja MyFitnessi personaaltreener Janar Sääsk. Samas paneb treener üle pika aja treeningutega alustajatele südamele, et sportimisega tuleb alustada mõistlikus tempos ning kasvatada seda järk-järgult.

Varakult saabunud lumi ja talv

Kui kusagile pole minna, siis taasavastatakse talisport. Nii et mõnes mõttes on eestlased suusatama ning teisi talialasid harrastama hakanud palju innukamalt kui enne-koroona aegsetel aastatel. Eks suurt rolli mängib loomulikult ka see, millist ilma ja kui heldelt lund antakse. Eesti suurima müügiplatvormi Kaup24 veebistatistika andmetel pani varakult saabunud lumi ja talv eestlasi rohkelt talispordivahendeid soetama. «Murdmaasuusatamise populaarsus mäesuusatamise alternatiivina kasvas eelmisel aastal tohutult: piirangute valguses pakkus see head võimalust vabas õhus lumist ilma nautida,» räägib Kaup24 sporditoodete kategooriajuht Regina Malinovska ja lisab, et 2020. aastaga võrreldes kasvas talispordi varustuse müük lausa 300%.

Ka personaaltreener Janar Sääse sõnul on suusatamine väga hea vastupidavusala, mida talvel harrastada. «Kuigi suusatamise harrastamiseks on vajalik varustus ja teadmised tehnikast, saab viimase asjatundjaga treenides paari treeninguga selgeks. See sobib igas vanuses inimestele, ei koorma väga liigeseid ja ka vigastuste oht on pigem madal,» räägib treener ja lisab, et mõnus kogu keha treening ja hea tuju saab suusatamisega garanteeritud.

«Eelmisel aastal avastasin taas, et suusatamine on ikka meeletult ilus ala,» ütleb Kristina Šmigun-Vähi. «Tõin enda võistlussuusad Otepäält Tallinna ja käin sõitmas.» FOTO:
«Eelmisel aastal avastasin taas, et suusatamine on ikka meeletult ilus ala,» ütleb Kristina Šmigun-Vähi. «Tõin enda võistlussuusad Otepäält Tallinna ja käin sõitmas.» FOTO: Foto: Sander Ilvest

Loe ka seda: Kristina Šmigun-Vähi olümpiavõidu jahtimisest: kas sured või elad! 

Uuel aastal uute hobidega

Kaup24 sporditoodete kategooriajuhi hinnangul hakkavad inimesed üldjuhul juba talvel suvevormi peale mõtlema, seega on jaanuaris märgata igasuguse spordivarustuse müügi kasvu: populaarsed on nii treeningriided, -jalatsid kui ka hantlid, matid jms. Ka personaaltreener Janar Sääsk kinnitab, et on palju neid inimesi, kes jaanuaris suure õhinaga endale kõikvõimalikud spordivahendid ja liikmepaketid soetavad, kuid lootustandvale algusele järgneb sageli tüdimus, ülekoormus ning treeningute kiire lõpp.

«Spordi tegemise puhul on oluliseks märksõnaks regulaarsus - igasugune liigutamine on küll kasulik, kuid tulemuste saavutamiseks on vajalik järjepidev treeningutesse panustamine,» selgitab Janar Sääsk ning lisab, et mõistlik on trenniga alustada tasa ja targu, lasta kehal koormusega harjuda ning seejärel treeningtempot vaikselt suurendada.

Taliujumine mõjub hästi ka vaimsele tervisele

Lisaks regulaarsele treenimisele soovitab personaaltreener taliujumist. Külmas vees karastamine avaldab positiivset mõju nii inimese füüsilisele kui vaimsele tervisele, toetades immuunsüsteemi, vereringe ja ainevahetuse toimimist ning maandades ärevust ja muid psühholoogilisi probleeme. Läbi kerge hormeetilise ehk positiivse stressi paraneb inimese heaolu tervikuna, sest areng toimub alati mugavustsoonist väljas.

Personaaltreener Janar Sääsk, kes on ise taliujumisega tegelenud 4 aastat, soovitab karastamisega alustada külma duši alt, seejärel liikuda talveperioodil mujale veekogudesse ja hoida regulaarsust. «Riskide vältimiseks on oluline käia talisuplemas kellegagi koos - nii on ka karastamisega tekkivat rõõmutunnet kohe sõbraga võimalus jagada,» soovitab Janar Sääsk.

Sporditoodete kategooriajuht lisab, et ka taliujumise puhul on oluline õige varustuse olemasolu: «Libastuse vältimiseks tasub kasutada ujumissusse ning veest välja tulles kiiresti rätik ümber panna, et tuulega mitte külma saada.» Ka personaaltreener kinnitab, et talisuplus on küll kasulik, kuid seda tuleks teha ettevaatlikult ning oma võimeid mitte üle hinnates.

Suusarajal Sander Hannus.
Suusarajal Sander Hannus. Foto: Margus Ansu
Tagasi üles