Miks tänapäeva noored nii targad ja progressiivsed on?
Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Muusikas see õnneks ei kehti, aga natuke siiski. Wateva on noorte ja hingelt noorte seas üks armastatumaid elektroonilise muusika bände, aga tuntus piiri taga ületab siis kohalikku kõrges kaares. Lõviosa Wateva fänne möllab aga Saksamaal, USAs, Uks ja Hollandis.«Hea meel, et Eesti kuulaja ikka esikümnesse jõuab,» muigavad Wateva liikmed Kris Evan Säde ja Hugo Martin Maasikas.
Lugu ilmus 17.10.2021 Postimees Kultuuris. Wateva «Disposable Society» võitis vahepeal Aasta Elektroonikaalbumi uhke tiitli. Taasavaldame loo seoses 14.04 Hollywoodis toimuva kevade suurima peoga, mille peaesinejaks on Wateva.
Tumedas tulevikus
Wateva poisse prohvetiteks nimetada pole tegelikult üldse kohatu – oma esimesel plaadil «Disposable Society» matkavad nad tulevikus ja see pole mingi kaunis futu-fantaasia. See on hävitatud maailm 5000 aasta pärast, apokalüptiline looduskatastroofi järgne kaos. Kuid see kõlab äärmiselt hästi ja põnevalt. «Muusikat saab ju kirjutada ükskõik millest. Tundus, et lavalt on meil väga hea võimalus looduskaitse sõnumeid võimendada. Praegu juba asjad keskkonna osas selgelt üle piiri läinud! Ka üks kraad kliima soojenemist tähendab põrgut,» selgitab Hugo Marin Maasiks.
«See on hoiatusplaat,» lisab Kris Evan Säde. «Sellisesse maailma me ületarbimise ja saastamisega teel oleme!»
Wateva muusikud on natuurilt täiesti isemoodi – laiutavast staari-imagost on asi väga kaugel ja eneseimetlusest ei leia grammigi. Neil on väga selge missioon – kui on lava ja tähelepanu, siis tuleb seda kasutada millegi suurema ja tähenduslikuma nimel. Võimendada rohelise mõtteviisi sõnumeid ja rõhutada – meie ise saame midagi ära teha! Wateva liitus sel aastal omal initsiatiivil ka Maailmakoristuspäeva liikumisega, võttis osa ja kaasas elava eeskujuga massiliselt noori. Muusikas ei saa petta, see töötab vaid siis kui on siiras. Ja see pole mitte juhus, et bändil on nii pühendunud kuulajaskond – nad oskavad oma keskkonda ja iseennast hoidma kutsuvate kõnetada. Edu võti on tegelikult lihtne – nad päriselt ka hoolivad loodusest, noortest ja nende vaimsest tervisest.
Hingelt rohelised
«Noored on praegu väga targad ja väga progressiivsed – minu meelest on juba enamik hingelt rohelised,» märgib Hugo rahulolevalt. «Väga liberaalsed ja sallivad ka, mis kattub väga hästi minu enda ideoloogiaga. Aga vanemad inimesed on tihtipeale konservatiivsed ja jäärapäised. Väga raske õpetada viiekümneaastast meest kilekoti asemel paberkotti kasutama, praktiliselt võimatu. Aga see ei tähenda, et me ei prooviks.»
Muusikat toodetakse täna suuremal hulgal kui iial enne, iga päev tuleb välja kümneid tuhaneid lugusid, kuidas neist esile tõusta? «Seda on imelik öelda, aga sa just ei tohi mõelda sellele, mis inimestle meeldiks,» räägib Hugo muiates. «Kui proovid mingit valemit jälgida, siis kaob muusikast autentsus. Muusika peab tulema iseenda seest, toorelt sinu seest.»
«Meie teeme muusikat autentselt nii nagu Wateva,» arvab Kris. «Ja me ei pane endale mingeid raame tee, eksperimenteerime mõnuga. See ongi Wateva – whatever, uus lugu võib kõlada nagu mis iganes. Pole mõtet teha midagi, mida juba tehtud on!»
Wateva LIVE 14.aprillil koos Willem Drillemiga - ole kohal!
Mis see on? Legendaarne ja rahvusvaheline pidu Jägermeister Save The Night
Miks me seda teeme? Selleks, et toetada Eesti artiste ja ööelu tegijaid.
Kes esinevad? Wateva ja villemdrillem, DJ – DR Muul
Alguses tegid kutid muusikat Krisi keldris, kuna looming kõlas ema tundlike kõrvade jaoks liiga hirmsalt. Täna tegutsetakse miljonivaatega ruumikas stuudios. Kuid seda, kas sinu muusika saab tiivad või ei jõua üldse kusagile sa ette ennustada ei suuda.
«Mäletan esimest korda, kui kuskil festivalil mängiti meie muusikat,» meenutab Kris. «Olime murul pealava ees ja Alan Walker (tuntud Norra DJ) pani meie loo peale. Mitu-mitu tuhat inimest kuulis seda!»
«Aga üldiselt see tuntus tuleb tegelikult ikkagi nagu üleöö,» lisab Hugo. «Ma arvan, et tegelikult me ei olnud üldse valmis, et tuleb tuli mingi kümme miljonit kuulajat.»
Läbipõlemisoht muusikas
Wateva poisid sõidavad täna edu laineharjal, kuid see pole neil pead pilvedesse tõstnud. Vastupid – nad saavad ülihästi aru kui suurt läbipõlemise riski muusikuelu endas peidab.
«Läbipõlemise oht on muusikuna täiesti reaalne,» ütleb Hugo tõsiselt. «Eriti põlevad läbi inimesed, kes maandavad pingeid alkoholi või narkootikumidega. See ikka väga palju kiirendab seda protsessi.»
«Sest muusiku töötunnid, eriti kui sa tuuritad – tavaline inimene ei kujuta ette, millised need on!» selgitab Kris. «Lähed lennuki peale, korraks hotelli, teed keika ära ja auto on ees, taas lennukile minema. Tean artiste, kes magavad viieteistkümne minuti kaupa. Kui oled kuulus eladki siukse ratta pöördes ja ei saa sealt omavoliliselt maha tulla. Ja inimesed, kes on läbipõlemise äärel või liiguvad sinna suunas, ei pane tihtipeale seda tähele. Sageli on vaja kõrvalist abi, hoolimist. Meil on parem – me oleme kahekesi.»
Kris ja Hugo aga annavad täna siiski vaid gaasi ja vallutavad üha suuremaid lavasid. Mõlemad on end varustanud vaimse tervise säilitamise tehnikatega – Kris mediteerib, Hugo teeb ekstreemsporti wakeboardil ning mõlemat aitab teadmine, et nad teevad asja, milleks sündinud on.
Kogu album on WATEVA liikmete Hugo Martin Maasika ja Kris Evan Säde sõnul väga kunstiline ja suur roll on just nimelt visuaalsel poolel, millest andis aimu ka albumi nimiloo «Disposable Society» muusikavideo. Vaata siit: