AJALOONAINE ⟩ Amalie Kreisberg. «Priske noor inimene oli, kui ära viidi – ei ta võinud haigusse surra, vist ikka surnuks piinati»

Narva Kreenholmi kunagiste tööliskasarmute vahel Joala tänaval seisab ühe naise büst. Korralikult kuklasõlme kinnitatud juuksed, kaela ümber kroogitud krae, õlalt mahalangev sall. Amalie Kreisberg on traagilise saatusega südikas Eesti naine, kelle elu lõppes ebaõiglaselt vara ja segastel asjaoludel. 

«Neiu Kreisberg toodi vangimajast alles mõni päev enne surma haigemajasse. Tema kehaline seisukord ja olek oli hoopis otsas, nõrk, väljakurnatud, nii et mingisugune arstiabi teda enam peasta ei võinud,» kirjutab haigemaja tohter Prohorov. «Neiu Amalie Kreisbergi surma põhjused on: veike vangikamber, kehva toit, peldiku lõhnaga segatud õhk. Siia juurde tuleb veel nälgitamist arvata jne.»

Võiks arvata, et tegemist on mõne Koidula kaasaegsega. Kuid daatumid plaadil tunnistavad järgmist: 1879-1906, Amalie Kreisberg. Surmadaatum viitab ilmselt seotusele 1905. aasta sündmustega.

Ometi Amalie Kreisbergist tolleaegsete revolutsiooninaiste seas ei räägita. Teatakse küll Marta Leppa, Lilli Ibrust, Alma Ani, Alma Ostra-Oinast ja teisi, kuid ei midagi Amalie Kreisbergist. 1931. aastal Leningradis välja antud brošüür «Proletaarne revolutsioon Eestis», kirjutab naise kohta lakooniliselt: «Narva Kreenholmi vabriku töölisvanem, keda 1906. a. aprilli lõpupäevadel Jamburgi türmis vägistati ja lõpuks ära tapeti».