Aju ja naudingud: miks meile meeldivad rasvased toidud, seks ja sport

Kuidas on seotud omavahel seks, sport ja hea toit? Foto: Shutterstock

Inimeste isu kõrge kalorsusega toidu, seksuaalse naudingu, liikumise ja paljude muude meeldivate asjade järele on seletatav kultuurilisest, ajaloolisest või psühholoogilisest vaatenurgast. Aju ja naudingu neuroteaduste professor läheneb hoopiski bioloogiliselt.

Inimene saab nautida ostlemist, mediteerimist, õppimist, alkoholi, hommikuni tantsimist, palvetamist, internetis surfamist jne. Tegevused on väga erinevad, aga naudingu tekkimise mehhanism on kõigil juhtudel sama.

Rõõm on seotud väikese omavahel ühendatud ajupiirkondade rühma aktiveerimisega, mida nimetatakse eesmise aju naudingu närviringluseks.

Rõõm on imeline asi, kuid sellel on ka varjukülg: sõltuvus. «See on seotud pikaajaliste muutustega neuronite elektrilistes, morfoloogilistes ja biokeemilistes funktsioonides,» kirjutab professor Linden. «Need muutused põhjustavad paljusid sõltuvuse ilminguid, sealhulgas sõltuvuste (vajadus üha suuremate naudingudooside järele), isude ja enesesse tõmbumise ägenemisi.»

Kõige kindlam viis sõltuvusest üle saada, on mõista selle olemust.

RASVANE, MAGUS JA SOOLANE

Neuroteaduse vaatenurgast tulenevad meie isud hormoonide ja neurohormoonide keerulise ning mitmetahulise koostoime tulemusel. Soov midagi head süüa ei pärine maost ega soolestikust, vaid hüpotalamusest. Just see ajuosa annab märku värskenduse vajadusest, hinnates meie emotsionaalset ja füüsilist seisundit, kellaaega, küllastust, aga ka juba kehasse sattunud valkude, rasvade ja süsivesikute hulka.

Toidu imendumise protsess põhjustab dopamiini vabanemist, mida me subjektiivselt kogeme naudinguna.

Miks tõmbab meid nii magus, soolane ja rasvane toit, mida ei peeta tervisele kõige kasulikumaks? Nälga saab rahuldada ka salatiga, kuid enamik inimesi eelistavad pitsat. Ja miks meil on nii raske piirduda ühe tüki koogiga?

Toidu tarbimise protsess käivitab neurotransmitteri dopamiini vabanemise, mida me subjektiivselt kogeme naudingutundena. Dopamiini nimetataksegi naudinguhormooniks.

«Kaugete eelajalooliste esivanemate toitumisharjumuste tõttu oleme geneetiliselt programmeeritud teatud maitseid ja lõhnu armastama,» kirjutab David Linden. Lisaks on just selline toit kiire toimega. Veres glükoositase tõuseb ja mõnda aega tunneme end rõõmsamate ja energilisematena.

Uuringu autor selgitab: «Tugevad ja kiiresti tekkivad naudingusignaalid tekitavad rohkem sõltuvust.» Huvitav on aga see, et just magusate ja rasvaste toitude koosmõju põhjustab liigset sõltuvust, tekitades naudingukeskuste märkimisväärselt suurema aktiveerimise.

Laboratoorsete rottidega tehtud katsete käigus märkasid teadlased, et katsealused, kes olid juba söönud ja keeldusid tavalisest toidust, olid valmis magusa ja rasvase toidu söömist jätkama. Sarnane lugu juhtub ka meiega, kui pärast rikkalikku õhtusööki ei suuda me desserdist loobuda.

SEKS

Ka orgasmi ajal vabaneb dopamiin. Orgasmimõnu on aga tugevam kui magustoidul. Mis on selle põhjus?

«Orgasm on mitmetahuline kogemus, millel on erinevad sensoorsed, emotsionaalsed ja muud komponendid,» selgitab David Linden. «See on ainulaadne kogemus, kus tajume kõiki mõnuaspekte koos.»

Lisaks intensiivsele, kuid üsna lühiajalisele orgasmirõõmule (naistel 25 ja meestel 15 sekundit) on ka orgasmijärgne seisund naudingut pakkuv. See seisund on paarisuhete tugevdamisel oluline element. See on osaliselt tingitud hormooni oksütotsiini vabanemisest. Oksütotsiin osaleb paljudes kinnitusmehhanismides ja mitte ainult pärast orgasmi. Näiteks vabaneb seda hormooni sünnituse ja imetamise ajal, mis moodustab ja tugevdab ema-lapse sidet.

TREENINGUD

Toidu ja seksiga on kõik selge. Kuidas saab aga regulaarne treenimine olla nauditav, kui seda seostatakse sageli ebameeldivate füüsiliste aistingute ja isegi valudega? Küll aga olete ilmselt rohkem kui kord elus kuulnud nende ülestunnistusi, kes pärast head jooksu tunnevad end paremini ja rõõmsamalt. Saladus on see, et regulaarne treenimine tekitab ajus palju muutusi - näiteks stimuleerib see väikeste veresoonte kasvu ja arengut, samuti uute närvirakkude loomise protsessi.

Lisaks tekitab kehaline aktiivsus kiireid lühiajalisi mõjusid, mis kestavad kuni kaks tundi: suurenenud valulävi, vähenenud ärevus ja nn jooksjate eufooria.

Fitnessi harrastajaks saamiseks peate sellega lihtsalt alustama. Paari nädala pärast ei saa te ilma spordita elada

David Linden tunnistab, et teadus ei saa veel täpselt vastata küsimusele, millised aju biokeemilised muutused põhjustavad füüsilist koormust. Mõned katsed on siiski näidanud, et treeninguga kaasneb sageli aju opioidide suurem vabanemine. Nendel neuropeptiididel on oluline roll motivatsioonide, emotsioonide, käitumuslike kiindumuste, stressi ja valureaktsioonide tekkimisel.

Suuremahulise eksperimendi tulemusena õnnestus tõestada, et kolm korda nädalas nelja kuu pikkusel perioodil sooritatud kiirkõnni treeningud, mis ei muutu jooksuks, on sama mõjusad kui antidepressantide võtmine.

Regulaarne treenimine aktiveerib dopamiini vabanemise. Fitnessi harrastajaks saamiseks peate hakkama seda lihtsalt tegema. Ja paari-kolme nädala pärast ei saa te ilma spordita elada. Kasulik teave neile, kes unistavad aktiivsemaks muutumisest.