1950. aastate algus ei olnud soodne aeg ei kirjanduse, kunsti ega luule loomiseks. Nagu märkis kirjandusteadlane Oskar Kruus, suutsid selles stalinlikus surveõhkkonnas ennast tuntuks teha vaid kaks noort luuletajat – Vladimir Beekman ja Ilmi Kolla. Kusjuures viimane neist oli tol ajal alles väga nooruke ja «nooreks poetessiks» ta igaveseks jäigi.
Ühel kevadisel pühapäeval, kui õitsesid sirelid, sündis Pärnus väike tüdruk Ilmi. See oli 4. juunil 1933. aastal. Pärnu oli tol ajal oma õitsengu tipus olev värvikas kuurortlinn. Suviti täitsid tänavaid välismaalt pärit supelsaksad, kõikjalt kostis kõrvu võõrkeele kõla, kohvikutest ja rannalt uhkas võluvaid muusikahelisid ning naeru.