TUBLI EESKUJU ⟩ Keerulise lapsepõlvega Merili aitab nüüd ise katkistest peredest pärit Eesti noori

21-aastane Tartus üles kasvanud Merili Ginter on katkisest perest pärit noor naine. Kogu oma elu ebakindlusega maadelnud Merili leidis viisi, kuidas nii ennast kui teisi sarnaste lugudega lapsi ning noori aidata.

Kui suurest perekonnast sa pärit oled?

Minu vanemad said mu noorelt ja neid koos elamas ma ei mäletagi. Nüüdseks on mu emal ja isal lisaks minule kahe peale kokku veel kuus last ning ma saan suure uhkusega olla neile vanimaks õeks.

Su lapsepõlv pole olnud just meelakkumine. Kirjelda palun oma kõige raskemaid hetki.

Kui olin väike, siis üpriski varakult läks mu isa välismaale elama ning teise klassi minnes läks minu emagi kolmeks aastaks Brüsselisse. Seega jäin ma oma vanavanemate juurde Tartusse. See oli minu jaoks päris keeruline aeg, mingil määral ehk kõige raskemgi. Mäletan väga ehedalt seda kurbust, mis mus pesitses, kui ema üle pika aja nägin ning siis juba taas hüvasti pidin jätma. Ihkasin tohutult koos olla, kuid kahjuks ei saanud seda.

Millised on sinu lapsepõlvest tingitud ebakindlused?

Mu suurim ebakindlus on olnud seotud sellega, et kas ikka olen armastust väärt, kui kõige lähedasemad on mu juurest ära läinud või kas olen piisav. Praeguseks olen ebakindlustega aina paremini toime tulemas ja nüüd aitan rõõmuga juba teisi abivajajaid. 

Hetkel võitlen palju ka enda perfektsionitslikkuse poolde kalduvusega. Vahepeal tunnen survet teha kõike suurepäraselt, sest tahan oma pere uhkeks teha. Küll aga on see tekitanud ka selliseid olukordi, kus olen läbipõlenud ning siis ilmselgelt teeb see kõigile rohkem kahju. Eks areng ole alati lõputu ja väljakutseid tuleb veel palju.

Mis tänasel päeval lastele ja noortele stressi, ärevust ning depressiooni tekitab?

Praeguses olukorras on kindlasti olnud vaimset kurnatust tekitav kogu teadmatus tuleviku osas. Lapsed ja noored vajavad turvatunnet, kuid sellises hektilises maailmas on seda raske tunnetada, kui ei tea kunagi ette, kas homme enam kooligi saab või peab siiski koju jääma.

Lisaks on kurbust tekitanud ka vähenenud võimalus sõpradega lihtsalt ühiselt aega veeta. Sellises vanuses on just sotsiaalsed suhted eriti olulised. Näen seda kasvõi oma sugulaste pealt, kes tõesti soovivad «normaalsust» tagasi.

Millised mured lastel ja noortel veel on?

Kui koroona kõrvale jätta, siis neid mureallikaid või -tekitajaid on veel hea posu. Olgu selleks kas sotsiaalmeedias idealistlikena näivad kuvandid inimeste eludest või ebasobiv unerütm, mis mõjutab niisamuti vaimset tervist olulisel määral. Oma töös noortega organisatsioonis Changemakers olen märganud, et mureks on igasuguste normide ja ootuste täitmine.

Kuidas selliseid lapsi ning noori aitate?

Oleme psühholoogide abiga loonud eneseanalüüsipäeviku Huggy, mis aitab igat päeva positiivselt kokku võtta. Oleme loonud ühe praktilise vahendi, mida saab igaüks, kes lugeda oskab, kasutada ning mille eest on psühholoogid ka väljendanud juba igati tänulikkust.

Eneseanalüüsipäevik Huggy.

Huggy

Samas oleme mõistnud, et vaimse tervise probleem on praegusel ajal eriti oluline, kuid teemat justkui tahetakse juba unustada. Ollakse arvamusel, et «normaalsus» tuleb ju juba tagasi ning nii lahenevad ka mured. Meie seda aga ei usu ning tahame vaimsele tervisele rohkem tähelepanu anda.

Kuidas te seda täpsemalt teete?

Oleme loonud kolmeosalise heategevusaktsiooni, kus iga osa on 24-tunnine Facebooki otseülekanne erinevate inspireerivate inimestega. Vaatajad saavad kosutavatest vestlustest väärtust ning samal ajal on neil võimalus anda oma panus laste ja noorte aitamiseks. Iga 10 euroga saab üks laps endale ühe Huggy päeviku.

Mis on Huggy päevik ja kuidas see «töötab»?

Huggy on eneseanalüüsipäevik, mis koosneb sajast päevast. Kui muidu täidetakse päevikut nii, et kirjutatakse lihtsalt lahti, mis päeva jooksul on juhtunud, siis Huggys on päeva mõtestamiseks kolm erinevat küsimust, mis aitavad päevale positiivselt tagasi vaadata.

Näiteks on küsimuste seas «Mida toredat ma enda ümber täna märkasin?», «Mida ma enda kohta täna õppisin?» jpm. Lisaks oleme vahele pistnud nii kasulikud nipid, inspireerivad lood erinevatelt noortelt kui ka põnevad loovusharjutused.

Too palun näiteid, kuidas Huggyse päevik juba on kedagi aidanud.

 

Äsja sain tagasisidet ühelt tuttavalt, kes ütles nii: «Soovin jagada, et minu tuttavate seas on juba Huggy'st abi olnud väga mitmel moel, kes eluga ummikusse jooksnud. Väärt ettevõtmine ja igati vajalik abivahend sellisel keerulisel ajal.»

 

Oleme ise aga näinud nii nooremate kui ka vanemate inimeste pealt Huggy positiivset mõju. Näiteks üks 17-aastane noor on öelnud, et Huggy on saanud lemmikosaks tema õhtust ning ta on nii tänulik, et on saanud nüüd positiivsemaks muutuda. Huggyse kaasasutaja Kätlyni ämm oli aga alguses raskustes, sest tal ei tulnud mõtteid pähe, mida küsimustele vastata. Praeguseks oskab ta tähele panna ka kõige väiksemaidki ilusaid asju.

 

Üks kommentaar ka ühelt psühholoogilt, kes katsetas Huggyt ühel sessioonil 13-aastase noorega: «Tore oli ja meeldis. Tekkis tore arutelu selle kohta, mis tänases päevas head ja toredat on olnud. Päevikut sai kasutada selleks, et noor mõtleks, kuidas tal läinud on ja leiaks üles positiivseid asju ja tähelepanekuid. Konkreetsed küsimused on abiks, kuna tihti on noortel raske endast rääkida ja end avada.»

 

Heategevusaktsioon algab juba reedel kell 11.00 ning ajakava ja esinejate kohta näeb infot SIIT.