19-aastane Pedro kolis Uruguayst Eestisse, õppis aastaga keele ära ja tahabki siia jääda. Kas ainult armastuse pärast? (7)
22. aprill 2021, 14:06
/nginx/o/2021/04/22/13740988t1h1866.jpg)
Kui koroonaviiruse esimene laine 2020. aastal kogu maailma hirmunult kodudesse lukustas, lõpetati korraga ka kõik õpilasvahetusprogrammid ja noored saadeti koju. YFU Eesti MTÜ vahetusõpilane Pedro otsustas paanikaga mitte kaasa minna ning veeta oma vahetusaasta rahulikult Eestis lõpuni.
2019. aasta sügisel alustas Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 11. klassis kooliteed YFU vahetusõpilane Pedro. Uruguayst pärit särtsakas noormees tuli Eestisse meie elust ja olust suurt midagi teadmata. Tema esimene valik oli hoopis Rootsi, kuid viimasel hetkel osutus vahetusriigiks siiski Eesti. Pedro ei osanud siinsest põhjamaisest kultuurist palju oodata ning istus lennukisse üsna neutraalsete tunnetega.
Pedrol oli oma vahetusperega kohe väga hea klapp ning kogu pere hoidis väga kokku. Ka Eesti kliima, koolisüsteem ja rahulik temperament sobis Uruguay vahetusõpilasele nii hästi, et nimetab Eestist nüüd oma teiseks kodumaaks. Samuti soovis ta peale gümnaasiumi lõpetamist siia tagasi tulla, et jätkata õpinguid mõnes Eesti hinnatud ülikoolis.
Kui ootamatult tuli uudis, et Hiinast alguse saanud viirus haarab aina suuremat osa maailmast, tuli õpilastel teha karm otsus: kas lahkuda ja lennata kohe tagasi kodumaale, riskides teekonnal eri reisitõrgete ja viirusesse nakatumisega, või jääda Eestisse vahetuspere juurde ning jätkata õppimist interneti teel, pidades kinni karmidest karantiinireeglitest. Pedro otsustas kangekaelselt, et tema jääb.
Toona põhjendas ta seda nii:
«Minu Uruguay pere arvas samuti, et mul on parem jääda, sest nii pikk teekond koos viiruseohuga võib osutuda väga keeruliseks,» selgitab noormees ning lisas, et Eesti ongi nüüd tema teine kodu. Intervjuus mainis Pedro veel, et armastab Eestit ja kavatseb siia kindlasti peale gümnaasiumi lõpetamist tagasi tulla. Seda ta ka tegi.
Miks sa Eestisse tagasi tulid?
«Ma tulin Eestisse sellepärast, et mul on siin elukaaslane ja nagu ma eelmises artiklis ütlesin, on ka Eesti minu kodu. Mõtlesin, et proovin tööd otsida ja sain ühte rahvusvahelisse firmasse. Mul on olnud tööl väga tore – töökaaslased on suurepärased ja ülemused on olnud väga abivalmid. Tulevikus plaanin ka eesti keeles edasi õppida.»
/nginx/o/2021/04/22/13740988t1h1866.jpg)
Sel aastal tuleb YFUga Eestisse rekordarv vahetusõpilasi. Miks sina soovitaksid teistel välismaa noortel oma aasta just siin veeta?
«Mina soovitan tulla Eestisse sellepärast, et see ei ole üldse tavaline riik ega keel. Kui sa ütled kellelegi, et sa räägid eesti keelt, siis nad ei suuda seda uskuda, isegi kui nad on eestlased.
Inimesed arvavad, et eesti keelt on võimatu ära õppida, aga mina ütlen, et see pole tõsi. Kui sul on piisavalt motivatsiooni ja viitsid seda teha, siis muidugi saad. Ma olen Eestis olnud kokku natuke rohkem kui aasta ja siin olles räägin ainult eesti keeles.
Kindlasti soovitan kõikidele vahetusperedele, kellel on kodus vahetusõpilased, et rääkige nendega ainult eesti keeles – muidu nad ei õpigi ühtegi sõna selgeks!»
Kas sa suhtled endiselt oma vahetusperega?
«Kahjuks suhtlen nendega hetkel ainult telefonis, sest ma ei ole vaktsineeritud ja ei saa neile külla minna. Ma elan nüüd ka teises linnas ja teen palju tööd.»
Kuidas sinu enda pere sellesse suhtus, et sa jälle Eestisse tulid?
«Kui ma ütlesin enda perele, et ma tahan Eestisse tagasi tulla, pakkusid nad välja, et las mu kallim tuleb hoopis Uruguaysse ja kui ta siia külla tuleb, siis ta äkki hakkab Uruguayd armastama ja tahab ise siia elama jääda.
Kuid ma vastasin neile, et ma nagunii tulen Eestisse tagasi ja siis oleks hoopis tema Uruguays ja mina Eestis. Lõpuks nad olid ikkagi nõus ja ütlesid, et teavad, et ma saan Eestis hakkama, vahet pole kui raske see olla võib.
Mul on ka kaks venda. Vanem on 30-aastane ja ta ütleb naljaga pooleks, et vihkab Eestit, sest me kaotasime kunagi ammu ühe jalgpalli mängu 2 : 0 ja see oli meile ülipiinlik. Ja teine vend (27-aastane) kartis, et ma ei saa tööle või ei saa koolis eesti keeles õppides millestki aru.
Ma tean, et nad tegelikult ei vihka Eestit ega usu, et ma siin hakkama ei saaks, vaid ma olen neile igavesti nende väikevend (ingl baby brother) ja nad muretsevad mu pärast. Tegelikult motiveerisid nende kommentaarid mind väga ja ma tean, et mu pere toetab mind.»
Kui ka sinu perel on huvi hakata mõnele välismaa õpilasele vahetuspereks või on soov hoopis ise vahetusaastale minna, siis uuri lähemalt YFU Eesti kodulehelt: www.yfu.ee.