7. augustil 1924. aastal märkasid Stockholmi lähedase sadama töölised lõunavaheajal mererannikul kalu õngitsedes mõnekümne meetri kaugusel veepinnal ujuvat mingit kummalist asja. Veidi aja pärast uhtus meri selle kaldale. Töölised ruttasid lähemale ning leidsid, et see oli nööriga kinni tõmmatud suur kott. Kirjeldamatu oli aga nende ehmatus, kui nad nägid, et kotisuust paistsid välja naisterahva juuksed. Aega viitmata teatasid nad oma õõvastavast leiust politseivõimudele.
Kotti avades leidsid kriminalistid sellest naisterahva surnukeha, mis toimetati lahkamiskambrisse. Laip oli juba pikemat aega merel hulkunud ja väga raske oli aru saada, mis võis naisega juhtuda, kuigi vägivalla tundemärke justnagu polnud. Korjus oli ihualasti, mässitud vaid linadesse. Kotist leiti 14 kilo akumulaatori patareisid, väiksemaid klaasitükke, etiketi tükk, taskurätik, öötanu ja must kõrvarõngas. Linadele oli tikitud monogramm H. D. S., kuna etikett kandis pealkirja «Citroni soda», Wiktor Austeri tehasest.