Miks selg sügeleb?

Seljavalud võivad tekkida ka ühes asendis istumise järel. Foto: SCANPIX

Miks meie selg sügeleb ning kust kratsimine pakub kõige suuremat mõnu ja leevendust, vahendab Novaator.

USA Wake Foresti nahaarst Gil Yosipovitch kutsus vabatahtlikel katsealustel troopilise taime ogakestega esile sügeluse. Ogasid hõõruti pahkluudele, küünarvartele ning seljale.

Seejärel hindasid katsealused sügeluse tugevust kümnepallisel skaalal. Kui nad olid end kratsida saanud, kirjeldasid vabatahtlikud, millise kehaosa sügamine kõige suuremat rahuldust pakkus. Seejärel eemaldati ogad nahalt kleeplindi abil.

Sügeluse intensiivsuse ja kratsimisest saadud kergenduse analüüsimisel leidisYosipovitch, et kõige rohkem sügelesid inimeste selg ja pahkluud. Kõige pikemalt püsis rahuldustunne pärast pahkluude sügamist. Küünarvarrel oli ärritus kõige väiksem ning selle kratsimine ei pakkunud suurt mõnu.

Uurija korraldas eksperimendi, et paremini mõista sügeluse tekkimist ning leida viise selle leevendamiseks. «Sügelemist põhjustavate nahahaiguste puhul teevad kõige rohkem piina pahkluud ja selg. Ekseemide ja psoriaasi alla kannatajatel on tihti need piirkonnad ära kratsitud,» selgitas Yosipovitch.

Katse tõestas, et neis piirkondades ongi sügelus kõige intensiivsem ja kratsimine pakub kõige rohkem kergendust. Sügeluseaistingu tekitavad väikesed närvikiud, kuid uurija kahtlustab, et olemas võivad olla ka erilised närvid, mida mööda liigub sügamisel saadav mõnuaisting.