Eelmise sajandi kahekümnendaid aastaid on nimetatud «möirgavateks kahekümnendateks», «hulludeks kahekümnendateks», «kuldseteks kahekümnendateks». See oli käreda jazz'i ja art deco aeg, raadio ja kino õitseng, ohjeldamatu tants ja ööelu.
See oli aeg inimestele, kes olid üle elanud hävitava maailmasõja. Uue muusika, helide ja rütmi saatel läks eriti hoogu tants. Ei küsitud eluraskustest ega homsest päevast – neist tantsiti lihtsalt üle.