/nginx/o/2012/01/30/932904t1heff7.jpg)
Suurbritannia teadlased viisid läbi ühe esimese uurimistöö, mis näitab, kuidas lapsepõlve kogemused mõjutavad aju arengut ja millised muutused lapse ajus seoses vägivallaga toimuvad, kirjutas teadus.err.ee.
Suurbritannia teadlased viisid läbi ühe esimese uurimistöö, mis näitab, kuidas lapsepõlve kogemused mõjutavad aju arengut ja millised muutused lapse ajus seoses vägivallaga toimuvad, kirjutas teadus.err.ee.
Varasemad uuringud on näidanud, et sõjalises tegevuses osalenud sõdurite ajus on piirkonnad, mis ähvardust või võimalikku ohusituatsiooni tajudes tavapärasest reageeringust jõulisemalt aktiveeruvad.
Suurbritannia University College Londoni (UCL) teadlased viisid läbi uurimuse, kus osales 43 füüsiliselt ja vaimselt tervet last, kellest 20 olid pärit vägivaldsest kodust. Magnetresonantsuuringu ajal näidati lastele meeste ja naiste näopilte, millel oli siis kas kurb, neutraalne või vihane ilme ning pilte vaadates oli laste ainus ülesanne ütelda, kas pildil on mees või naine.
Ajuaktiivsuste võrdlusel ilmnes aga, et sarnaselt sõduritele reageeris vägivalla all kannatanud laste aju vihastele näoilmetele märgatavalt aktiivsemalt.