«Ta oli keerulise ning kireva elukäiguga naine,» kirjutas Arne Kalm oma ema kohta raamatus «Eesti ärimees aegade tuules». Pärast sündi rikka ärimehe hellitatud tütrena, abiellumist Eesti Vabariigi diplomaatilisse eliiti ja muundumist agent «Viktoriaks» murrangulistel 1940.–50. aastatel, jõudis Aino Sammul lõpuks vabasse maailma ja sai veeta elu teise poole perega.
Alfred Kalm oli Tartu Eesti laenu- ja hoiuühisuse põllumajandusinstruktor, kui ta 1910. aastal abiellus Marie Univeriga, kes oli õppinud hambaarstiks ja avanud Tartus oma töökabineti. Peagi võis Marie jääda koduseks, sest agronoomiharidusega Alfred teenis hästi ja suutis varsti perele Elvasse maja osta. Ta sai pühenduda 4. mail 1912. aastal sündinud tütrekese Aino kasvatamisele.
Esimese maailmasõja aastail sai Alfred Kalm Vene valitsuselt lepingu sõjaväe varustamiseks konservidega. Selleks rajas ta Siberis Troitski linnas konservitööstuse. Loomulikult kolis ka pere Venemaale elama. Kui väike Aino oli kodumaal kahe-kolme aasta vanuselt mängeldes selgeks saanud saksa keele, siis uues keskkonnas ei olnud raske ka vene keele omandamine. Vanemad olid selles suhtes üksmeelsed – keelteoskus on see, mis tulevikus edu kindlustab.