Ülekaalulised söövad sageli väga eeskujulikult! Probleem peitub hoopis muus (61)

Copy
«Kindlasti ei saa öelda, et rasvunud inimesi märgistaks suurem laiskus või iseloomu lodevus,» ütleb Dr. Ilmar Kaur. «Pole ka veenvat uuringut, mis näitaks, et ülekaalulised tarbiks rohkem kaloreid kui normkaalulised.»
«Kindlasti ei saa öelda, et rasvunud inimesi märgistaks suurem laiskus või iseloomu lodevus,» ütleb Dr. Ilmar Kaur. «Pole ka veenvat uuringut, mis näitaks, et ülekaalulised tarbiks rohkem kaloreid kui normkaalulised.» Foto: Sander Ilvest
  • Naised põevad peki pärast rohkem, ometi ohustab see nende tervist vähem.
  • Miks enamik allavõtmise plaane läbi kukub?
  • Mida teevad kõikjal pakutavad, väidetavalt kaalu langetavad imerohud?
  • Mis on tegelikult ülekaalu põhjused?

Ülekaalulistele meie julmas maailmas ei halastata. «Paksud on laisad!», «Söö siis vähem, põrsas!», «Ise oled süüdi!». Aitab ebaõiglusest! Ülekaalulised pole laisad, õgardid ega enamasti üldse oma «raskes elus» süüdi.

Lugu ilmus Arteris 2021, taasavaldame selle teema aktuaalsuse tõttu.

Eesti rahvas kosub mühinal juba pikemat aega. Tervislikust toidust ja treeningust pole kunagi enne nii palju juttu olnud, ometi ei näi see enamikule mõjuvat. Miks? Doktor Ilmar Kaur on opereerinud enam kui kahte tuhandet kaalumurega patsienti. Kogenud arst räägib ausalt ja ilustamata, kuidas asjad rasvarindel tegelikult on. 

Paksudele tehakse sõnadega liiga. Öeldakse: sa oled laisk, lodev, söö vähem! Mida teie arsti ja asjatundjana selle kohta ütleksite?

Kindlasti ei saa öelda, et rasvunud inimesi märgistaks suurem laiskus või iseloomu lodevus. Võin aga väita, et neil on hea huumorimeel, oskus enda üle naerda. Pole ka veenvat uuringut, mis näitaks, et ülekaalulised tarbiks rohkem kaloreid kui normkaalulised. Vastupidi, ülekaaluline inimene võib nii toitumiselt kui ka liikumiselt olla väga eeskujulik!

Kui normkaalus inimene sööb palju, siis vaevalt keegi talle seda ette heidab, sest see ei paista välja. Alati teame enda kõrval inimesi, kes söövad samamoodi, teevad sama tööd, on kehaliselt sama aktiivsed, ometi on nad täiesti erinevas kehakaalus.

Fundamentaalne erinevus pole selles, kui palju ja millist toitu süüakse, vaid selles, mida keha üleliigsete kaloritega teeb. Toon näite kahe autoga: kui tankida kahte masinasse sama palju kütust, võivad mõlemad sõita sama vahemaa sama kiiresti, aga ühel on paak tühi, teisel pool alles.

Nii jääb teatud ainevahetustüübi korral pidevalt kaloreid üle ja sealt tekib rasvumine. Miks ühes kehas leiab üleliigne kalor tee läbi kehasoojuse välja, teisel koguneb naha alla, sellele me praegu veel täpset vastust ei teagi.

Dr Ilmar Kaur on opereerinud enam kui kahte tuhandet patsienti. Kokku on kaotatud üle 50 000 liigse kilo. Maakaardile on kantud täpikesed, millistest riikidest patsiendid Kaalukirurgia kliikusse jõudnud on.
Dr Ilmar Kaur on opereerinud enam kui kahte tuhandet patsienti. Kokku on kaotatud üle 50 000 liigse kilo. Maakaardile on kantud täpikesed, millistest riikidest patsiendid Kaalukirurgia kliikusse jõudnud on. Foto: Sander Ilvest

Mis on ülekaalu põhjused?

Laias laastus geneetika, keskkond ja käitumine. Geene meil suurt võimalust muuta pole ning umbes pool kehakaalust on vanemate poolt määratud. Kuid geenid on nagu kaardid: hea mängija võib ka keskpäraste kaartidega võita. Ja vastupidi, ükskõik kui head kaardid saab maha mängida.

Meie ise saame mõjutada käitumist, elustiili, valikuid. Kuid on terve hulk kaalu mõjutavaid tegureid, mida pole nii lihtne mõjutada. Suur osa töid on tänapäeval istuvad ega paku eriti liikumisvõimalusi. Kontoritöötaja päevane sammude arv on heal juhul 3000–4000, kardan, et kodukontoris töötades veel vähem. Liikumisvõimalused, isegi tervislikud toiduvalikud pole kõigile võrdselt kättesaadavad.

Näiteks öötöö, samuti muudel põhjustel halvenenud une kvaliteet või uneaja nappus soodustavad rasvumist.

Krooniline stress on oluline rasvumist soodustav tegur. Kümnest üks inimene võtab stressi tagajärjel alla, kuid üheksa võtab juurde.

Stressihormoon kortisool on kehakaalu tõstva toimega, ka sama hormooni sünteetilised versioonid ravimites. Neid ravimeid kasutatakse paljude autoimmuunsete haiguste ravis. Kaalu tõstavad ka psüühikahäirete puhul kasutatavad ravimid: antidepressandid, skisofreenia- ja ärevushäirete ravimid.

Kehakaal on nagu nagi, kuhu riputatakse kõik probleemid. Kuid suhete osa elus ja isiksuse tüüpi kaalulangusega muuta ei saa.

Teada on seos ülekaalu ja psüühikahäirete vahel. Mis on põhjus, mis tagajärg?

Rasvunud inimestel esineb rohkem teatud tüüpi psüühikahäireid: depressiivsust, ärevushäireid, söömishäireid. See on tõsi.

Me teame ka psüühikahäirete kaalu tõstvat mõju. Nii et on hea küsimus, mis oli enne. Nagu elus ikka – hädad käivad mitmekaupa.

Nii et inimene võib teha kõik õigesti ja olla asjaolude tõttu ikkagi paks?

Jah, see võibki nii olla. Inimene käitub õigesti ja tõlgendab ka oma kehakaalu mõjutajaid õigesti, aga on ikkagi olukorras, kus tal ei ole valikuid. Ravimite puhul on selge, et ühtki neist ei kirjutata niisama. Alati kaalutakse, kas ravimi toimest saadav kasu ületab võimalikust kõrvaltoimest saadava kahju.

Kaalutõus rasestumisvastaste vahendite tõttu – on sel tõepõhi all või naised-saunas-jutt?

Täiesti juhuslikult lugesin äsja ka seda teemat käsitlevat uuringut. Meil pole ühtegi tõendit, et rasestumisvastased vahendid tõstaksid kaalu. Kuid see ei tähenda tingimata, et see nii ei ole. Võib-olla on uuringuid liiga vähe tehtud.

Inimestele meeldib kehakaalu tõusu seostada mingi sündmusega oma elus. Näiteks sünnituse, raseduse, rasestumisvastaste vahenditega. Ometi tüseneb enamik inimesi ilma, et nende elus oleks selliseid sündmusi olnud. Seose loomine võib olla juhuslik ja kunstlik, tegelikkuses seda ei ole. Inimene tahab alati leida põhjust.

Paljud pingutavad tohutult ega saa tulemust. Miks? Sest rasvarakul on oma mälu – keha klammerdub tihti elu kõrgeima kaalu külge.
Paljud pingutavad tohutult ega saa tulemust. Miks? Sest rasvarakul on oma mälu – keha klammerdub tihti elu kõrgeima kaalu külge. Foto: Sander Ilvest

Räägitakse ka, et teatud vanusest lähed paratamatult paksuks. Tõde või vale?

See on osaliselt õige, vanuse kasvades kehakaal tõuseb. Kaal tipneb millalgi 60. eluaasta kandis ja pärast seda stabiliseerub või hakkab tasapisi langema.

Uuringute põhjal tõuseb meestel kehakaal hüppeliselt vanuses 20–30 aastat ja naistel hiljem, sageli menopausis. Meestel võib põhjus olla elustiilimuutus, abiellumine ja mugav elu. Naistel hormonaalsed muutused: naissuguhormoonide tase langeb ja vastukaaluks meesuguhormoonide suhteline aktiivsus tõuseb.

Meeste hulgas on ülekaalulisuse mure tõsisem, aga naised põevad oma pekkide pärast rohkem. Miks?

Rasvunute osakaal on naiste ja meeste seas enam-vähem võrdne, kuid minu patsientidest moodustavad 80 protsenti naised. See näitab selgelt, et ülekaal segab naisi rohkem. Samasugune on suhe kõigis riikides, kus kaalukirurgiaga tegeldakse. Tõenäoliselt tunnevad naised end rasvununa ebamugavamalt, nad annavad endale sotsiaalses ja esteetilises mõttes halvema hinnangu. Mees tunneb, et ka ülekaalulisena ta sobib, teda aktsepteeritakse, tal polegi probleemi. Meditsiini vaatenurgast võiks suhtumine olla vastupidine: meeste tervist ja eluiga laastab rasvumine oluliselt rohkem kui naiste puhul.

Kas siis naine ongi looduse poolest lopsakamaks disainitud? Tema tervisele see liiga ei tee?

Ilmselt saab tõesti niiviisi öelda. Kui vaatame põhjuseid, miks naise tervis ja eluiga on ülekaalule vastupidavamad, siis teatud mõju on naissuguhormoonide kaitsval toimel. Teine asi on rasva jaotumine kehal: naiste puhul on levinum pirni tüüpi ja meeste puhul õuna tüüpi rasvumine. Viimane tähendab liigse rasva paiknemist kehatüvel, kõhuõõnes, organite vahel. Tsentraalse rasvumise haigusi soodustav mõju on oluliselt suurem kui perifeersel rasvumisel.

Aga leidub ka naisi, kes võtavad juurde nagu mehed, kas nende tervis on siis ohus?

Jaa, kindlasti on. Uuringute põhjal on tsentraalse rasvumise levimus meeste ja naiste seas tegelikult võrdne. See tähendab igal juhul suuremat terviseriski.

Mis terviseprobleeme ülekaaluga kaasas käib?

Kõrgvererõhktõbi, suhkruhaigus, liigeste ülekoormushaigus. Ka rasestumise probleemid.

Naiste puhul on rasvumine üks levinumaid viljatuse põhjusi, nii et kaudses mõttes tegelen ma siin viljatuse raviga. Mõlemad äärmused, nii ala- kui ka ülekaal on viljatusega seotud.

Inimestele meeldib kehakaalu tõusu seostada mingi sündmusega oma elus. Ometi tüseneb enamik inimesi ilma, et nende elus oleks selliseid sündmusi olnud. Inimene tahab alati leida põhjust.

Üleliigne kaal toob kaasa lühema, haigema ja viletsama elu. Sellest tulenevad ka kaalukirurgia sihtmärgid: pikendada elu, parandada tervist ja tõsta elukvaliteeti. Esteetikat ma ei nimetanud teadlikult, see pole asi, millest alustame. Suure kaalukaotusega jääb nahk enamasti rippuma ja see on juba teiste kirurgide valdkond. Rasvaimu ja plastiline kirurgia ei ole muidugi iseseisvalt käsitletavad kaalulangetusmeetoditena, sellisena need ei toimi.

Meie kaalukirurgia patsientidest on kolmandik Eestist, ülejäänud peamiselt põhjamaadest. See näitab, et oleme suutnud end kehtestada ka Skandinaavia turul, kus kaalukirurgia tase on ülikõva. See on kompliment kogu Eesti meditsiinisüsteemile, selle maine on hea, üksi ei veenaks me kedagi.

Millised on levinumad ebarealistlikud ootused seoses kaalukirurgiaga?

Kaalukirurgias saab parandada tervist ja funktsionaalset elukvaliteeti, kuid suhete osa elus ja isiksuse tüüpi me muuta ei saa. Teinekord näen, et patsiendil sellised ootused siiski on. Kehakaal on nagu nagi, kuhu riputatakse kõik probleemid! Suhteprobleemid, töömured, enesekindluse puudujäägid. Enamasti pole see põhjendatud. Kaal ei mõjuta meie elu sotsiaalset dimensiooni nii palju, kui inimesele endale näib.

Kaal on siis vabandus, mille kaela oma mured ajada?

Sageli see nii on. Täpselt samad probleemid esinevad ka normaalkaalus inimestel. Nemad leiavad jälle mõne teise nagi, mille külge probleemid riputada. Selline on inimloomus: tahad ikka patukoti leida, lükata vastutuse enda pealt ära.

Põhjuste otsimisega tuleb tegeleda, aga ainult põhjuse sedastamisest ei piisa! Selleks et lahenduseni jõuda, tuleb alati ise teatud sammud teha. Kui käed rüppe jätad, siis soovitud muutust ei saa.

Samas olen kuulnud arvamust, et kirurgi juures saavad ülekaalust lahti need, kes just nimelt käed rüpes istuvad, ise vaeva näha ei viitsi.

Kindlasti ei tasu arvata, et kaalukirurgia on lihtne lahendus. Sellega ei ole ma absoluutselt nõus! See on väljapääs, kuid see pole lihtne. Ikka tuleb liikuda, korrigeerida toitumist – kui ise ei pinguta, siis ainult kirurgiast ei aita.

Paljud pingutavad tohutult, kuid ei saa tulemust. Rasvarakul ja kehakaalul on oma mälu – keha klammerdub tihti elu kõrgeima kaalu külge. Rasvumist tagasi pöörata on väga keeruline, lihtsam oleks seda ennetada.

Kindlasti ei tasu arvata, et kaalukirurgia on lihtne lahendus. See on väljapääs, kuid see pole lihtne!

Kaalukirurgia nii-öelda veenab keha ümber, et ka mitukümmend kilo madalam kaal on ok. Meil ei ole ühtegi võrdväärset alternatiivi praegu. Treeningu ja toitumise korrigeerimisega on realistlik pikaajaline kaalulangus 5 protsenti. Ravimitega saab lisada veel 2–3 protsenti. Maovähendusoperatsiooniga kaotab 25–30 protsenti kehakaalust.

Rasvumine on väga tõsine globaalne väljakutse ja see jääb järgnevate põlvkondade lahendada. Kirurgia suudab ravida üksikisiku probleemi, aga ei lahenda populatsiooni probleemi. Meie põlvkond elab tõenäoliselt rasvununa oma elu lõpuni.

Miks enamik allavõtmise plaane läbi kukub?

Ei kuku läbi – inimestel on ebarealistlikud ootused. Kuigi saavutatakse hea tulemus, 5 protsenti kaalulangust parandab juba oluliselt terviseseisundit, on inimese ootused suureks puhutud ja ta tunneb end läbikukkununa. Tulemuseks ongi peaaegu alati pettumus. Lööb käega ja loobub. Saavutust ei osata märgata.

Kas mina saaksin maovähendusoperatsiooni? Ütleme, et olen perfektsionist, kes tahab olla nii sale kui võimalik.

Mina teid jutule ei võtaks, kindlasti mitte. Seda, et olete normaalkaalus, võin juba silma järgi öelda. Sada kilo oleks teie pikkuse juures punkt, kus võiksime sellest rääkida, kui esineks mingi ülekaaluga seotud terviseprobleem.

Normaalkaalu piirid on väga laiad ja mina arvan, et need muutuvad koos inimestega. Praegu peetakse normaalseks kehamassi indeksit 18,5–25, ma ei imestaks, kui see kümne aasta pärast oleks 20–27. Autod lähevad suuremaks, lennukiistmed laiemaks ning rõivasuurused avaramaks. Tekib uus norm.

Tervisliku kaalu hindamiseks piisab ka vaid vöö- ja puusaümbermõõdu suhtest – meestel peaks see olema 1, naistel 0,8. Mida laiemad on puusad talje suhtes, seda tervislikum.

Miks inimesed aina paksemaks lähevad?

Toit on kättesaadavam, portsjonid suuremad, töödeldud toidu osakaal menüüs tõuseb, kehaline aktiivsus langeb. Selleks et tuhat kilokalorit välja teenida, tuleb üha vähem töötada.

Koroonapiirangud sunnivad inimesed koju – ka see kasvatab kaalu. Liikumist on vähem, toit on kogu aeg käepärast. Töölauast külmkapini on ju vaid paar meetrit.

Kuidas toituda? Inimestele meeldivad lihtsad vastused keerulistele küsimustele.

Jah. Mis on alati valed. Ükski teadus- ja tõenduspõhine toitumissoovitus ei välista ühtegi toiduainet, küsimus on kogustes ja mõistmises, millest toit koosneb. Tervise Arengu Instituudi kodulehel on mõistlikud soovitused täiesti tasuta olemas, aga ikka eelistatakse mingit imerohtu.

Sest imerohud lubavad kaalu võluväel normi viia. Mida need tegelikult teevad?

Inimesed võiks arvestada, et kaalulangetusravimid on retseptiravimid, vabamüügist võid saada toidulisandi. Ravimi puhul on efektiivsus ning ohutus A ja O, toidulisandite puhul peab olema üksnes tagatud, et need pole inimesele ohtlikud, puudub nõue tõestada, et neil on lubatud toime. Me ei tea, mis juhtub, kui neid võtta. Tõenäoliselt mitte midagi.

Kaalukirurg dr Ilmar Kaur Fertilitase operatsioonisaalis.
Kaalukirurg dr Ilmar Kaur Fertilitase operatsioonisaalis. Foto: Sander Ilvest
Tagasi üles