36-aastane Konstantin Päts kirjutas 1910. aastal Krestõ vanglas istudes oma naise Helma surmast teada saades: «Vaevalt kolm aastat kestiski meie perekondline elu, siis hakkas mustlase elu peale: üks siin, teine seal. Ja nii pilluti viimaste aastate jooksul tuhandeid perekondasid. Mina ei nõua tulevikus omale isiklikult elult mitte palju, ainult niipalju, et vanul päevil hädasse ei jää ja lapsed saan haritud inimesteks kasvatada.»
Nii oligi – Päts ei abiellunud enam kunagi, jäädes alatiseks leinama oma ainukest armastust. Ainsat naist, keda ta tõsiselt võttis ja kelle arvamust ta arvestas.