PRINTSESS JA PRESIDENT ⟩ Valges Majas elanud Norra kroonprintsess Märtha mõjutas tugevalt Teise maailmasõja käiku (4)
7. veebruar 2021, 13:33
Aprillis 1940 laastas Euroopat Teine maailmasõda. Kõigi suureks üllatuseks okupeerisid Saksa väed lõpuks ka Norra kuningriigi. Kroonprintsess Märtha võttis oma lapsed ning pages sõja eest kõigepealt Rootsi, seejärel aga Ameerika Ühendriikidesse, kus tal tekkis lähedane suhe president Franklin Rooseveltiga.
Norra kroonprintsess Märtha Sofia Lovisa Dagmar Thyra sündis 28. märtsil 1901. aastal Stockholmis Rootsi prints Carli ja Taani printsess Ingeborgi tütrena. Ta kihlus Norra kroonprints Olaviga 1928. aastal Amsterdamis ning ümbritsevad nägid seda mitte ainult poliitiliselt hea sobinguna, vaid ka tõelisel armastusel põhineva liiduna.
Märtha oli populaarne ja armastatud kuningapere liige. Aasta 1939 külastasid Märtha ja Olav Ameerika Ühendriike, kus lõid soojad sidemed president Franklin D. Roosevelti ja tema naise Eleanoriga. See sõprus sai hiljem Märtha elus väga oluliseks.
Põgenemine sõja eest
Teise maailmasõja lähenedes kutsus Märtha Norra naisi üles mobilisatsioonitöösse panustama. Olav ja Märtha võtsid sõjaohtu tõsiselt ja nägid Hitleris suurt ohtu – seda hoolimata valitsuse pigem leigest suhtumisest. Neil aga oligi õigus – Saksamaa väed tungisid Norra aprillis 1940. Kuningapere läks eksiili lumisel ja külmal talvel, natsiväed tihedalt kannul. Olav jäi kaitsma kodumaad.
«Tema olukord oli meeleheitlik,» kirjeldab Sofia Helin, rootsi näitlejanna, kes kehastab Märthat draamasarjas «Atlantic Crossing» (eesti k Atlandi ületamine). «Ta ei teadnud, kas tal on enam kodumaa alles. Kas tal on koht, kuhu tagasi pöörduda ja mees, kes on elus.»
Sarjas jälgitakse Märtha elu viie aasta jooksul ning see loodi kolme riigi – Norra, Rootsi ja USA – koostöös. President Roosevelti kehastab meile «Seks ja linnast» tuntud Kyle McLachlan.
Kroonprints Olavil ja kuningas Haakonil õnnestus lõpuks küll Londonisse põgeneda, kuid Märtha pidi Rootsist lastega Ameerikasse edasi liikuma, kuna rootslased nägid temas oma neutraalsusele ohtu.
Kui printsess USAsse jõuab, tõttab vana tuttav Roosevelt talle appi. Mees pakub naisele ja tema lastele asüüli ning elamiseks Valge Maja ruume. Õige pea muutub nendevaheline sõprus aga sügavamaks, lõpuks aga dramaatilisekski, kui Märtha avalikult oma natsipõlgust väljendab ning natside türannia hukka mõistab.
Kas suhe võis olla romantiline?
Režissöör Alexander Eik kinnitab, et sari põhineb päriselul ning sai alguse ühest väikesest artiklist, mille Eik juhuslikult leidis. Artiklis spekuleeriti, kui tõsine võis Märtha ja Roosevelti suhe olla. «Ma uurisin tausta seitse aastat,» selgitab Eik. «Märthast on väga vähe kirjutatud ja iga kord tundus loteriivõiduna, kui ma uut infot leidsin. See oli tõeline aaretejaht.»
Presidendi ja printsessi suhtest teame me tänapäeval peamiselt ainult tänu päevikule, mida pidas Roosevelti kauge sugulane. Seda, et nende suhe võis olla romantiline, on spekuleeritud aga küll – näiteks arvas seda Roosevelti enda poeg James: «Pole mingit kahtlust, et Märtha oli isa elus tähtis tegelane. On suur võimalus, et presidendi ja printsessi vahel arenes romantiline suhe.»
Helin kinnitab, et kui Eik talle loo tõepõhja mainis, oli ta koheselt intrigeeritud. «On väga põnev näha, kuidas ta pidi end printsessist poliitiliseks aktivistiks kujundama,» sõnab näitleja.
«Ma arvan, et see on lugu inimestest ja sellest, kuidas inimesed sõjaajaga kohanevad,» mõtiskleb presidenti kehastav McLachlan. «Näiteks Märtha jaoks oli alati kodumaa esikohal.»
Märtha Washingtonis viibimine ning tema vaated mõjutasid lõppeks ka Ameerika presidendi nägemust ookeanitagusest sõjast. See aga tõi kaasa muutuse USA poliitikas. «President Roosevelt oli väga kummalises olukorras,» selgitab McLachlan. «Ta tahtis ameeriklaste hulgas oma populaarsust suurendada, aga samal ajal ta mõistis, et USA peab Hitleri vastu võitlusse asuma.» McLachlan usub, et president lahendas keerulise olukorra väga hästi.
Märtha aga riskis oma abieluga, kui oma isamaa eest võitlema asus. Ka vaenlasi tekkis talle üksjagu, osad neist Valge Maja seinte vahelt. «Märtha pidi otsustama, kuidas oma tundeid ja tegusid kooskõlastada, kuidas ta saaks oma riiki päästa ja kuidas elada viis aastat ilma oma abikaasata,» räägib Helin.
Ühendas võitlus vabaduse eest ja huumor
«Kui on keegi, kes ikka veel ei saa aru, miks seda sõda peetakse, vaadaku ta Norrat,» ütles president oma kuulsas kõnes. «Kui on keegi, kellel veel on väärkujutlusi, et seda sõda oleks saaanud vältida, vaadaku ta Norrat. Ja kui on keegi, kes kahtleb, kas demokraatlik tahe võidab, siis talle ütlen ma jällegi – vaadaku ta Norrat.»
Need sõnad tegid Märtha väga õnnelikuks. «Need ilusad ja helded sõnad, mida te just väljendasite, härra president, jõuavad lõpuks igasse Norra kodusse,» ütles Märtha. «Jah, üle kogu maailma on norra mehi ja naisi, kes palvetavad ja töötavad ja võitlevad, et Norra oleks taas vaba ja õnnelik.»
Roosevelti nõbu Margaret Suckley kirjutas oma päevikusse, et printsess Märtha on inimene, kes igal kohtumise korral muutub aina atraktiivsemaks. «Ta on õrn ja kaastundlik, tal on huumorimeel ja ta on väga vastuvõtlik,» kirjutas ta aastal 1943.
Nende kaasaegsed arvasid, et president ja printsess saidki omavahel hästi läbi just hea huumorimeele tõttu. Kord sõitsid nad koos kaaskonnaga autos ning avatud akendest hoovas sisse sügisest hõngu – küpsed õunad, viinamarjad, hein. President küsis: «Kas ehk tuul tõmbab? Tahate te, et aknad kinni paneksime?» Märtha keeldus ja küsis muiates vastu: «Härra president, kogu oma mõjuvõimu juures suudate te ju kindlasti ka tuuli kontrollida?» See ajanud Roosevelti naerma.
Viimane märgiline tähistamine
Jaanuaris 1945 oli Roosevelti neljas ametisse vandumine. Ta oleks võinud pärast seda toimuvale õhtusöögile kutsuda ükskõik kelle, kuid ta otsustas oma nõbude ja «norrakate» - Märtha, tema kolme lapse ja kroonprints Olavi – kasuks. «Oli meeldiv pidu,» kirjutas Suckley ja lisas, et paljud käisid toast läbi Roosevelti õnnitlemas.
Järgmisel päeval kohtusid norrakad ja president samas ruumis tosinaks toostiks. FDR pidas nimelt oma 30. jaanuari sünnipäeva varem, kuna pidi sel ajal Jaltas viibima. Ühe toosti tõstis president norrakate terviseks: «Olgu te igal mu sünnipäeval! Ja olgu te samal ajal järgmisel aastal tagasi kodus.»
Toost läkski täide. Roosevelt suri neli kuud hiljem, Norra printsess Märthal aga õnnestus juba samal aastal koju tagasi pöörduda. Kirjanik ja esseist Gore Vidal on printsess Märthat aga nimetanud suisa Roosevelti viimaseks armastuseks. Kas see nii ka oli, võime ainult spekuleerida...
Kroonprintsess Märtha kannatas sõjajärgselt kehva tervise all. Ta haigestus vähki ning suri 5. aprillil 1954 – vaid kolm aastat enne Olavi troonipärimist. Tema kaotus oli suur löök nii tulevasele kuningale kui kogu Norra rahvale.
Allikad:
Ilta Sanomat, Olivatko Norjan kruununprinsessa Märtha ja presidentti Roosevelt salaa rakastavaisia? Uutuussarja paljastaa parin poikkeuksellisen suhteen
The Norwegian American, The Princess and the President