KÜLMAVÄRINAD ⟩ Narva esimese naistaksojuhi saatus oli kole

On juulikuu laupäevahommik Narvas, aasta 1933. «Kas kuulsite pauku? Naine laskis ise enese maha!» hüüab August Erapart naabritele, kes kõhklematult korterisse tormavad. Eest leivad nad aknapiidale toetuva poolteadvusetu Rosalie, kelle käed rippusid jõuetult kõrval. Käed, mis olid tühjad.

33-aastane Rosalie Erapart oli Narva esimene ja ainus naistaksojuht, kes oli oma juhiloa omandanud napid neli viis aastat tagasi, juunis 1928. Ka tema mees August oli taksojuht. Kui Rosalie eluohtlike vigastustega tol laupäeva, 8. juuli 1933 hommikul Augusti korterist Linda tänavalt leiti, toimetati ta kiiresti Narva linna haigemajja. Seda, kusjuures, haavatu enese autos.

Narva Postimees, 7 juuni 1928 Foto: Repro

Kõigepealt väidab August politseis, et oli sel ajal kodust ära autoga posti vedamas ega teadnud juhtunust midagi.

Raskesti haavatu enese autos toimetati ta Narva linna haigemajja. Selgus, et naist oli tulistatud Mauserist, mille 7,6-millimeetrine kuul oli tunginud ohvrile pähe kulmude vahelt, läbistanud pea ja tunginud välja kukla tagant. Arstid tunnistasid kahjuks Rosalie seisukorra lootusetuks ning naine suri haiglas kell 13.45.