«Ema on suutnud oma eluajal paljusid aidata mitte ainult majanduslikult, vaid ka oma rõõmsa oleku ja hea tujuga. Tema naerus oli niipalju elujõudu ja kõla, et seda veel praegugi need meelde tuletavad, kes on seda kuulnud,» meenutas oma ema Constance Poskat Veera Grünthal-Poska.
Constance’i isa, Ivar Ekström oli Rootsi alama vallaspoeg, kelle emal õnnestus ta sokutada Tallinna klaasseppmeistri selliks. Ivar oli tragi ja hakkaja poiss ning klaasitöö hakkas talle meeldima. Meeldima hakkas talle meheks saades ka tumedajuukseline, pikk ja sihvakas kõrtsmikutütar Josephine Amalie Jakobson. 1869. aastal laulatatigi 22aastane Ivar ja 17aastane Josephine Niguliste kirikus.
Noorpaar asus elama tüüpilisse vanasse kaupmeheelamusse Vana turu ja Viru tänava nurgal, kus paiknes Ivar Ekströmi klaasitöökoda. Tegemist oli üsna kärarikka ja rahvarohke elupaigaga, mis oli paljude tänavate ristumispunkt. Hiljem muutus koht veel kärarikkamaks, kui sinna rajati hoburaudtee liin ja peatus.