Sõnumi saatmine ja kõndimine on ohtlik kombinatsioon

Foto: SCANPIX

New Yorgi Stony Brooki ülikooli teadlased leidsid, et mobiiltelefonide kasutamine helistamiseks või sõnumi saatmiseks võib segada meie oskust kõndida ja panna inimest ohtlikesse olukordadesse, kirjutas livescience.com.

Ajakirjas Gait & Posture ilmunud uurimus on esimene, mis uurib meie baasteadmisi nagu jalg jala ette pannes kõndimine ja samal ajal mobiiltelefoni kasutamist.

Uurijad Eric Lamberg ja Lisa Muratori Stony Brooki ülikoolist uurisid 33 mees-ja naissoost 20ndates täiskasvanut. Teoorias on nad täiuslikult omandanud käimise ning harjutanud seda umbes 20 aastat ning samuti on 20ndates inimesed väga oskuslikud mobiilide kasutajad.

Testi esimeses osas paluti katsealustel kõndida umbes 9 meetri kaugusel oleva sihtmärgini, kuid sellele said nad pilgu heita vaid korra. Seejärel pandi neile pähe müts, mis varjas vaatevälja ning nad nägid vaid põrandat. Kuigi nägemine oli piiratud ning sihtmärgile heideti vaid pilk, said kõik katsealused hakkama sinna kiirelt ja otse kõndimisega.

Nädala pärast koguti inimesed taas kokku, et katset korrata. Sel korral jaotati nad gruppideks – esimesed pidid tegema täpselt sama katse, teised rääkisid kõndimise ajal telefoniga ja kolmas grupp saatis samal ajal sõnumit.

Telefoni kasutamine kas helistamiseks või sõnumi saatmiseks halvendas silmnähtavalt katsealuste mälu ja sirget kõndimist. Telefoniga rääkijad läbisid küll tee sihtmärgini sirgjooneliselt, kuid tunduvalt aeglasemalt kui nädal tagasi. Sõnumit saatnud grupp kaldus trajektoorilt kõrvale 61 protsendil ning 33 protsenti selle grupi katsealustest kõndis aeglasemalt.

Kuigi katse oli algeline, näitas see siiski selgelt mobiilide kasutamise ohtu liiklemisel. Selle ilmselge tõsiasja – mobiilid segavad tähelepanu – taga on aga fakt, et mobiilide kasutamiseks läheb vaja rohkem kognitiivset tähelepanu kui telefonikasutajad seni arvanud on. See sisaldab endas töömälu segamist ja võimet saada asjakohast ajalist ja ruumilist teavet ümbruskonnast.

See tähendab, et inimene võib küll arvata, et telefoniga rääkides või sõnumit saates tajub ta ümbruskonda või vaatab, kuhu kõnnib, kuid aju ei saa piisavalt informatsiooni selleks, et normaalselt kõndida. See võib aga põhjustada kukkumist, õnnetusi või avariisid.