XX sajandi algus oli Eesti naiste elus ja maailmavaates suurte muutuste aeg. Terendas võimalus välja pääseda neist kitsastest tegevuspiiridest, mida seni ainuvõimalikuks peeti – nimelt abielunaise rollist.
Üks nende eeskõneleja, Lilli Ibrus, kirjutas: «Ei või tõesti alandavamat elu ette seada, kui suuremal osal meie-aegsetel naistel on./.../ Siis seisab terve naisterahva ilm ainult keetmises, küpsetamises, tolmupühkimises ja peale selle – tanukeste ja särgikeste valmistamises.»