Kirjandusteadlase Rutt Hinrikuse meelest oli Asta Willmann kütkestav ja avara silmaringiga isiksus, keda iseloomustas erakordne energia, keskendunud töötahe ja mitmekülgne andekus. Alustas ta ju näitlejana, aga lõpetas silmapaistva Välis-Eesti kirjanikuna. Livia Viitol on siia lisanud veel paar markantset pintslitõmmet Asta Willmannist kui kirjanikust, nimetades, et tema tähelepanu keskmes oli eelkõige naise siseilm: «Tunded on tema tähtsaim uurimisobjekt ja hinge käsitab ta elu suurima müsteeriumina.»

«Pesuehtne hiidlane Vaemlast» sündis Tallinnas

Oma lapsepõlve kõige olulisematest faktidest ning mõjudest annab parima pildi Asta Willmann ise vestluses, mis avaldatud Vaba Eesti Sõnas tema 50. juubeli puhul: «Eks juhtus, et pesuehtsa hiidlasena sündisin Tallinnas, 1916. aasta 2. oktoobril, nimelt. Kõik sugulased, risti-isa ligi arvatud, olid hiidlased, päris-isa pealegi merekapten. Ei siis kohutanud ka madalad väinaveed ja side kodusaarega püsis elav. Sedavõrd isegi, et püüdsin Laia tänava algkoolis selge hiiu keelega läbi lüüa.»