/nginx/o/2012/01/17/915544t1hfc29.jpg)
Uus uuring viitab, et alkohoolikute lapsed käituvad riskiolukordades teisiti.
Vanemate alkoholism mõjutab lapse aju arengut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui varem oli juba tõestatud, et alkoholisõltlaste järglased jäävad kergemini sõltuvusse ning joomine ise põhjustab riskantsemat käitumist, siis nüüd uuriti riskikäitumist ka neil alkohoolikute lastel, kes ise ei ole alkoholi veel kunagi joonudki, vahendas livescience.com.
Uuringus osalesid teismelised, kes olid ise kas väga vähe või mitte kunagi alkoholiga kokku puutunud, kuid kellest pooltel oli vähemalt üks bioloogilistest vanematest alkoholisõltlane.
Teadlased uurisid funktsionaalse magnetresonants-tomograafi (fMRI) abil teismelist aju reageeringut otsustamisega seotud ülesannete lahendamisel. Ülesannetes tuli otsustada riskantsete ja turvaliste otsuste vahel, et võita raha.
Olenemata peres esinenud alkoholismist ei avastatud ülesannete lahendamisel noorte puhul erilisi erinevusi, kuid märgati, et alkohoolikute laste ajudes reageerisid kaks ala ülesannete lahendamisel teistmoodi.
Bonnie J. Nagel, uuringu üks autoritest, selgitas, et need piirkonnad ajus on kõrgemal tasemel olulised just igapäevaste otsuste vastuvõtmisel. Alkohoolikute lastel reageeris aju riskantsete otsuste langetamisel nõrgemalt.
Teadlaste sõnul võib aju nõrgem aktiivsus viidata veelgi suuremale haavatavusele, mis võib mõjutada tulevikus alkoholi tarbimist, kuigi neil lastel on juba teadaolevalt sõltuvusele suurem risk.
Noore alkoholitarbimise tõenäosust suurendavad ka geneetilised ja keskkondlikud tingimused. Teadlaste sõnul peab lapsevanemate alkoholismi ja selle mõju lastele veelgi enam uurima, et teha paremat ennetustööd.