Füsioterapeut Jana Torp: kuidas turgutada COVID-19 tuhinas unustatud keha kaitseliini?

Füsioterapeut Jana Torp Foto: Jana Torp erakogu.

Covid-19 on maailmas pahandust teinud juba üle poole aasta. Selle aja jooksul oleme kuulnud tuhandeid soovitusi, mida enda ja teiste tervise kaitsmiseks teha. Füsioterapeut Jana Torp tõdeb, et on miski, mis on justkui kahe silma vahele jäänud.

Torp tegi eile õhtul mureliku postituse oma Facebooki kontole, mille täies mahus avaldame.

«Kus on soovitused, kuidas turgutada immuunsüsteemi - meie viimast kaitseliini?»

«Olles füsioterapeut, näen igapäevaselt, kui tähtis on inimesele tema tervis. Elades läbi mõne vigastuse või kannatades kroonilist valu, näeme, kui abituks võime hetkega muutuda. Õnnetus ei hüüa tulles, aga siiski saaksime nii palju rohkem ära teha tervise eest hoolt kandes ning terviseprobleeme ennetades.

Sama on viirushaigustega - tegeleme siis, kui tekivad esimesed sümptomid. Oleme head tagajärgedele reageerijad.

COVID-19 on maailmas pahandust teinud juba üle poole aasta, kuid mulle negatiivse üllatusena pole isegi Terviseamet välja tulnud ennetusplaaniga muul moel kui sotsiaalne distanseerumine, kätepesu ja lõputu trall maskide vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta.

Kus on soovitused, kuidas turgutada immuunsüsteemi - meie viimast kaitseliini?

COVID-19 on vaid üks paljudest viirustest. American Society of Microbiology on avaldanud uuringu, kus arvatakse, et imetajaid ohustab kokku 320 000 erinevat viirust. Meie kehad võitlevad iga päev viirustega ilma, et alati sümptomeid ilmneks. Samuti on teadaolevalt 17 miljonit inimest juba koroonaviiruse seljatanud ja suur hulk neist isegi ilma haigusnähtudeta.

20% COVID-19 nakatunutest vajab haiglaravi. Statistika näitab, et antud viirus mõjub karmimalt neile, kellel on juba varasemalt halvast elustiilist põhjustatud haigused nagu II tüüpi diabeet, metaboolne sündroom, autoimmuunhaigused jne.

Nüüd on veelgi olulisem oma elustiil üle vaadata ja tervisele tähelepanu pöörata.»

Jana Torpi soovitused immuunsuse tugevdamiseks

Joo piisavalt vett

«Tähtsaid toitaineid transporditakse osmoosi teel rakku. Kui vett vähe juua, siis aeglustame seda protsessi. Lisaks aitab vesi kehast toksiine väljutada.»

Liigu!

«Liikumine paneb lümfisüsteemi paremini tööle. Lümfisüsteemil ei ole pumpa, mis seda pidevalt liigutaks nagu süda pumpab vere ringlusesse. Piltlikult öeldes, kui sa ei liigu, siis su «torud» lähevad umbe. Lümfi kaudu väljutatakse jääkaineid ja toksiine ning transporditakse viirustega võitlevaid valgeliblesid kehas ringi. Lümfiringluse parandamiseks sobib hästi ka massaaž. Jaluta või jookse, võimle või sõida rattaga, uju või tantsi - ühesõnaga leia endale sobivaim liikumine. Ja vältige kitsaid riideid, mis pärsivad samuti lümfiringlust.»

Toitu teadlikult!

«Kas teadsid, et üle 70% immuunsüsteemist asub meie soolestikus? Soolestiku mikrobioomi bakteriaalset kaskaadi on võimalik mõjutada juba 24 tunni jooksul - nii positiivses kui negatiivses suunas.

American Journal of Clinical Nutrition avaldas uuringu, kus toodi välja, et soolestiku mikrobioomile mõjub laastavalt SUHKUR. Uuringust selgus, et suhkru tarbimine vähendab neutrofiilide võimekust patogeensete bakteritega võitlemisel. Seega on suhkur otsene immuunsuse alandaja. Ja suhkru negatiivne mõju avaldub juba 1 tunni möödudes pärast söömist. Vajalik on mitmekülgne puhas toitumine, kus esineb erinevaid juurvilju ja aedvilju, puuvilju, kiudaineid, fermenteeritud toite, häid valke jm.»

Mine õue ja hinga värsket õhku.

«Õhk on üks olulisemaid asju kehale. Kandes maske, ei saa me piisavalt värsket õhku ja viibime pidevalt umbses õhus. Stressirikkas olukorras hakkame hingama pinnapealsemalt ning samuti ei ventileeri kopse piisavalt. Kui sa ei saa õue minna, siis tee aken lahti.»

C vitamiin

«C-vitamiin on üks võimsaimaid immuunsuse turgutajaid, sest lisaks antikehade ja õgirakkude toetamisele on see juba iseenesestki viiruse- ja bakterivastane ning ka antihistamiin ehk põletiku leevendaja.»

D vitamiin

«Uuringud on näidanud, et D-vitamiin tugevdab makrofaage (õgirakke) ja hingamisteede seintes olevaid antibakteriaalseid immuunrakke. Seega aitab D-vitamiin hingamisteede haigusi ära hoida. Samuti ennetab see depressiooni, mis samuti organismi nõrgestada võib.»

Uni

«Une puudujääk nõrgestab immuunsüsteemi. Une ajal vallandab immunsüsteem proteiine tsütokiinid. Viimaseid on vaja nakkuste, põletiku ja stressiga võitluseks. Pikaaegne unepuudus võib põhjustada ülekaalulisust, diabeeti ja südame-veresoonkonna haigusi.»

Kurkum

«Kurkum on võimas immuunsuse tõstja. Ta on tugev antioksüdant. Immuunsuse tõstjaid on veel, aga heaks alguseks juba piisavalt.»

«Tervislik eluviis on täna tähtsam kui kunagi varem!» lisas Jana Torp lõpetuseks.