AJALOONAINE ⟩ Meie oma Greta Garbo Velda Otsus nõukogude silmakirja ei kannatanud ja jõi suurest häbist pärast esietendust end purju
Teatrimälu tarbeks on Velda Otsusest ühe õnnestunuma raamatu koostanud Pille-Riin Purje: «Velda Otsus – nimi eesti kultuuris». Aga kerge see ülesanne polnud, sest Velda ei tahtnud endast rääkida. Ta ei tahtnud, et teda pildistataks või filmitaks. Otsuse enda sõnade järgi: «Inimene on looja laval oma loomingus ja kõik muu on mõttetus. Kes on näinud, see on näinud ja kes pole, see on ilma jäänud.»
Ebaõiglane, kas pole? Peaksime siis unustama tema gretagarboliku salapära, tšehhovliku poeesia ja chaplinliku tragikoomika... Leppima ainult mälestusega aastakümneid raadioeetris kõlanud häälest, kes laulis igal õhtul lastele: «Mina ei taha veel magama jääda...» Või «Ukuaru» Minna karmi emaga, kes käratab: «Sure ära jah, kui sa elada ei jaksa!».