Toitumisnõustaja soovitab aeg-ajalt asendada nisujahu alternatiivsete ning looduslikult gluteenivabade jahudega ka neil, kelle organism võimaldab gluteeni tarbida. «Näiteks hirsi, kinoa, kookoshelbe ja amaranti jahu kasutades saab valmistada võrratuid roogi ning küpsetisi. Need jahud sisaldavad rohkem toitaineid ja soolebakteritele olulisi kiudaineid, mida valges nisujahus niivõrd palju ei ole – seetõttu tasuks ka gluteenivabad jahud tuua oma toidulauale. Samuti pakub vaheldust erinevate retseptidega katsetamine ning nii mõnigi võib leida endale uued lemmikud. Hoidke oma toidumenüü võimalikult mitmekesisena ning olge avatud teistsuguste maitsete kogemisele,» rääkis ta.
«Maailmas on väga palju inimesi, kes gluteeni sisaldavat toitu süüa ei saa. Sellist haigust nimetatakse tsöliaakiaks. Euroopas põeb tsöliaakiat hinnanguliselt 1 inimene 100-st. Seda haigust põhjustab immuunsüsteemi reaktsioon valkainele gluteen, mida leidub nisus, odras ja rukkis. Tsöliaakia ei ole allergia ega toidutalumatus. Gluteenivabad jahud aitavad tsöliaakiat põdeva inimese toiduvalikut tunduvalt rikastada.»
Toitumisnõustaja kinnitusel on tsöliaakia diagnoosi saanud inimese ainsaks raviks eluaegne gluteenivaba dieet. «Kui tsöliaakiahaige sööb gluteeni, reageerib tema immuunsüsteem ning peensoolelimaskesta hatud kahjustuvad. Tsöliaakia sümptomid on inimestel erinevad alates kergetest kuni väga rasketeni. Sümptomid võivad kesta paarist tunnist mõne päevani. Teadaolevalt on tsöliaakia kogu inimese organismi haarav, sest haigustunnused võivad mõjutada ükskõik mis keha piirkonda.»
Merisalu ei soovita mitte kellelgi loobuda kvaliteetse täistera teravilja söömisest, kui inimesel pole diagnoositud tsöliaakiat, nisuallergiat või ärritunud soole sündroomi. «Kui hakata gluteeni vältima, võib kergesti tekkida teatud toitainete defitsiit nagu B-grupi vitamiinid ja kiudained. Tasakaalustatud ehk õige söömise juurde kuulub mõõdukas täistera teraviljade söömine, kuna need sisaldavad palju energiat ja toitaineid.»