Juulis 1918 muutus Venemaa ajalookurss igaveseks. 17. juulil, täna 112 aastat tagasi, viisid bolševikud Lenini juhtimisel läbi brutaalse hukkamise. Venemaa viimane tsaar Nikolai II ja Romanovite perekond tapeti, aeti hauda ja kaeti väävelhappega.
Romanovite valitsusaeg algas rohkem kui 300 aastat enne seda, ajajärgul, mis praegu kannab nime Venemaa segaduste ajad. Perioodil 1598-1613 ei olnud selge, kuhu riik liigub. 1598. aastal suri viimane Rjurikovitšite dünastia tsaar Fjodor I ja sellele järgnes pikk vaidlus ja võimuvõitlus. 1613. aastal kutsuti Moskvasse kokku Maakogu ja lõpuks valiti riiki juhtima Mihhail Romanov, Venemaa bojaari Fjodor Romanovi 16-aastane poeg.
Sealt algas Romanovite aeg, troonile tõusid järgemööda legendaarsed valitsejad Aleksander I, Peeter Suur, Katariina Suur. Nikolai II sai tsaariks aastal 1894, paraku ei olnud ta Venemaa kõige andekamaid valitsejaid. Teda on kaaskondlased ja ajaloolased nimetanud nõrgaks, allaheitlikuks ja ebakindlaks. Ta valis enda ümber nõuandjaid, kes polnud just kõige kirkamad kriidid karbis ning kes ei esitanud talle mingisuguseid väljakutseid. See aga tähendas, et tema otsused olid sageli kaheldavad ega võtnud arvesse poliitilise olukorra peensusi.