Müstiline uni: selgitusi kummalistele uneolukordadele

Foto: SCANPIX

Me veedame päris suure osa oma elust magades, kuid ometigi ajab uni meid mõnikord segadusse ja tekitab küsimusi.

Näiteks, miks on see tavapärane, et lapsed märgavad öösel voodit? Mis on unehalvatus? Mida inimesed ikkagi ütlevad, kui nad unes räägivad?

Unearst Philip Gehrman selgitas HuffPostile, et paljud kummalised unefenomenid toimuvad ärkveloleku ja une vahepealsetes etappides, kui inimene ei maga sügavalt, kuid ei ole ka päris ärkvel.

Mõned veidrad olukorrad on levinumad kui teised, kuid laias laastus saab need jagada kaheks: asjad mis juhtuvad REM-une ajal ja asjad, mis juhtuvad mitte-REM-une ajal.

Unehalvatus ehk uneparalüüs

Kui oled unne vajunud või ärganud nii, et ei saa ennast liigutada, võid olla kogenud unehalvatust. Unehalvatust tuleb rohkem ette esimeste sekundite või isegi minutite jooksul, kui me ärkame ning vahet ei ole, kas on hommik või õhtu.

REM-unes on lihased halvatud, et me ei elaks oma unenägudele füüsiliselt kaasa. Uneparalüüsi puhul aga ärkab osa ajust varem kui ülejäänu, mistõttu jääb mulje ärkvelolekust, kuigi lihased on veel liikumatud.

Unehalvatus ei ole ohtlik, kuigi see tunne võib olla väga hirmutav. Seda võib vältida, kui tegeled stressiallikatega oma elus ning magad piisavalt ja õigetel uneaegadel.

REM-une käitumishäired

Vastupidiselt uneparalüüsile tähendab see, et kuigi aju on REM-unes, elavad lihased unenägudele kaasa.

Unenägudest tingitud häired võivad olla rääkimine, karjumine, löömine, jalgadega vehkimine, istumine, voodist välja hüppamine, kätega vehkimine ja haaramine.

Unehäirete spetsialist Tracy Kuo selgitas, et inimese käitumine läbi une võib olla vägivaldne, eriti, kui inimene lööb läbi une oma partnerit või iseennast. Paraku on võimalik, et see võib ajapikku vaid hullemaks minna, kui probleemiga ei tegeleta.

On ravimeid, mis aitavad lihastel lõõgastuda, et ta saaks rahulikult magada. On avastatud, et REM-une käitumishäired võivad ennustada Parkinsoni tõve või multisüsteemse atroofia väljalöömist hilisemas tulevikus.

Unes rääkimine ja kõndimine

Sarnaselt uneparalüüsile sõltuvad ka unes rääkimine ja kõndimine sellest, et osa ajust veel magab ning osa on ärkvel.

Tavaliselt tegelevad inimesed unes rutiinsete toimingutega, näiteks lähevad vannituppa või kõnnivad kööki midagi süüa otsima.

Unes kõndimine ja rääkimine juhtub mitte-REM-une ajal, mil inimene näeb enamasti ükskõikseid ja igavaid unenägusid ning see, mida ta siis teeb või ütleb, ei kajasta seda, mida ta tegelikult unes näeb.

Teadlaste sõnul ei ole siiani päris kindel, miks inimesed siis teatud asju läbi une ütlevad või teevad. Unes kõndimine iseenesest ei ole ohtlik, kuid kui lapsel on sellele kalduvus, peaksid vanemad aknad ja uksed ööseks hoolikalt sulgema, et ta end öösel ei vigastaks.

Voodimärgamine

Enurees ehk voodimärgamine on vanema kui 5-aastase lapse tahtmatu urineerimine nii päeval kui öösel.

Voodimärgamine on laste puhul tavaline ning enamasti kasvavad nad sellest välja. Selle põhjuseks võib olla, et lapse keha ei ole piisavalt arenenud, et kogu öö oma põit kontrollida.

Mõnel lapsel areneb põiekontrollimise võime hiljem välja, kui teistel. Samuti oleneb sellest, kui kergesti keegi pissihäda peale üles ärkab.

Enureesi ei ravita, kuid on täheldatud, et see võib lastele halvasti mõjuda, põhjustades madalat enesehinnangut.

Unepaanika

Unepaanika (pavor nocturnus) esineb samuti rohkem lastel. See ei ole sama, mis õudusunenägu. Laps magab, kuid hakkab nutma või karjuma, tundub lohutamatu ning võib jääda mulje, et ta ei tunne isegi oma vanemaid ära.

Unepaanika võib kesta 2 kuni 20 minutit. See võib lapsevanemale tunduda väga hirmutav, kuid unepaanika ei ole lapsele kuidagi kahjulik.

Üldiselt ei mäleta laps hommikul juhtunust midagi ning ei ole isegi väsinud, sest paanika ajal ta tegelikult magas.

Seda häiret esineb ühel kuni kuuel protsendil 4-12-aastaste laste seas. Vanemad ei tohiks oma last siis üles äratada, sest see võib olukorra hoopis hullemaks ajada, kui laps ei näe selle ajal vanemaid oma vanematena.

Hammaste krigistamine

Bruksism ehk hammaste tahtmatu krigistamine võib juhtuda nii päeval kui öösel. See võib lõua valutama panna ning hambaid rikkuda. Pealegi võib see partnerit tüüdata.

Hammaste krigistamine võib tuleneda stressist, hammaste valest joondumisest, võimetusest rahuneda või kehvadest magamisharjumustest.

Stressi vähendamine ja ärevusega tegelemine võivad krigistamist vähendada, kuid hambaid see muidugi ei ravi. Selleks tuleb pöörduda hambaarsti poole.

Plahvatava pea sündroom

See sündroom on kahtlemata üks haruldasemaid ning seetõttu ei ole seda ka väga palju uuritud.

Kirjeldatud on seda kummalist kogemust kui plahvatustunnet pea sees, millega kaasneb ka püssilasuga sarnanev heli või muu vali hääl, mis meenutab plahvatust. Õnneks ei ole see ohtlik.

Plahvatava pea fenomeni tunnevad rohkem naised ja vanemad, üle 50-aastased inimesed ning seda on seostatud stressi ning kurnatusega.