Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Jooksja Janar Juhkovi nõuanded algajatele spordientusiastidele

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Spordientusiastidele ja aktiivse elu austajatele tõotab algav suvi tuua häid uudiseid – ilusad ilmad ja küll mõningate piirangutega spordiürituste taaskorraldamine toovad võimaluse enda elu mitmekesistada. Spordiklubi Treeningpartner jooksja Janar Juhkov annab mõned nõuanded, mida pidada silmas jooksmisega alustamisel, trenni ajal ja edukaks taastumiseks.

Kaalulangetuse eesmärgil kunagi jooksuspordiga alustanud jooksja on tõeline liikumise entusiast, kes julgustab kõiki jooksmisega tutvust tegema. Jooksjad on tema sõnul kindla elustiiliga perekond, kes võtavad vastu uusi väljakutseid ja ületavad ennast igal kilomeetril, isegi halb ilm ei ole takistuseks. «Jooksmisega saab ennast tihti proovile panna ja ka samas välja elada,» ütles Juhkov.

Kuidas alustada?

Tänapäeval on jooksuspordiga alustamiseks mitmeid häid võimalusi ja tugisüsteeme, näiteks erinevad jooksuklubid ootavad enda ridadesse harrastajaid ning praegu viiakse palju läbi ka virtuaaltreeninguid. Jooksmine sobib kõigile ja ei vaja peale pealehakkamiseks erilisi võimalusi. Kuid üht-teist siiski on, mida peaks jooksuentusiast mehe hinnangul spordialaga tegelemise alguses kindlasti silmas pidama.

«Algajad jooksjad kipuvad treenima üle enda võimete, samuti on probleeme jooksuvarustusega, mis on keha ja soorituse jaoks ülimalt tähtis. Kui esimene jooksutrenn on ideaalne, siis inimene tahab ju ka järgmised päevad joosta,» ütles ta. Ka kehv jooksutehnika võib algajate puhul silma paista, eriti kui keegi neid kõrvalt ei jälgi. Seetõttu soovitabki ta võtta kaasa mõne kogenuma sõbra või küsida abi jooksuklubidest. Sarnaselt valele varustusele võib ka halb tehnika pikas perspektiivis tuua kaasa terviseprobleeme või lihtsalt spordirõõmu rikkuda.

Sea endale eesmärk

Vastu tahtmist jooksmisega tegelemine ei ole jooksja sõnul kunagi hea, seega on oluline seada endale eesmärk, mille poole sportimisega püüdlema hakata. Jooksja hinnangul on väga suureks abiks nuti- või spordikella olemasolu, mis aitab eelkõige jälgida pulssi, distantsi ja aega. Ka algajad saavad erinevatest näitajatest palju kasu lõigata, sest uuemate nutikellade süsteemid ja funktsioonid on kasutajale tehtud väga lihtsaks. Tehnoloogiatootjate sõnul võib täna välja töötatud seadmetel olla kuni 100 erinevat füüsilise aktiivsuse režiimi, mis on tasakaalus erinevate vajaduste jaoks.

Soeta endale hea nutikell

Hiljuti turule tulnud nutikelladel on üldiselt mitmeid jooksmise funktsioone, sest on suur erinevus, kas joosta pikka distantsi välitingimustes või sprintida jooksulindil. Abistavate nutiseadmete puhul on väga oluline, et selle aku oleks vastupidav. Lisaks saad paljude nutikelladega analüüsida ka pulssi ja hingamist. Samuti mõõta väga detailselt unekvaliteeti ja hinnata otse randmelt hapnikusisaldust veres. Jooksja sõnul on olenevalt treenituse astmest pulss kõige tähtsam näitaja, kust saab välja lugeda nii vale tempo, väsimuse kui ka vitamiini puuduse. Samuti tõdeb, et väikesed igapäeva faktorid võivad meie keha märgatavalt mõjutada ja seda on eriti hästi tunda just jooksurajale minnes.

Kuidas taastuda?

Ka jooksmisest taastumiseks on erinevaid võimalusi, mida spordialaga alustajad enda peal proovida võiksid. Jooksja tõdeb, et tema üks taastumisviise on pärast maratoni või poolmaratoni läbimist järgmisel päeval jooksmine, et jalad kangeks ei muutuks. Samuti peab oluliseks und ja puhkust ning kindlasti ei tohiks toitumist kuidagi alahinnata. «Kindlasti aitab taastumisele kaasa massaž ja minu puhul ka jääkülm vesi,» ütles Juhkov.

Sport on valikute küsimus

Mees, kelle jaoks on jooksmine justkui poole kohaga töö, on pidanud jooksuentusiasmi säilitamiseks õppima aega planeerima ja paljudest asjadest loobuma. «See on valikute küsimus – sportlase sihikindlust võib märgata ka mujal tema elus. Inimesed, kes spordiga ei tegele ei näe alati meie kirge, rasket tööd, hiliseid õhtuid ja varajasi hommikuid, distsipliini ja visiooni,» sõnas Juhkov lõpetuseks.

Tagasi üles