Põhjused, miks päevalilleseemned tervisele tõeliselt kasulikud on

Kaunid päevalilled on rikkad ka tervislike seemnete poolest. Foto: Chastagner Thierry on Unsplash

Tervisliku toidu huvilised otsivad alati uusi ja ägedaid asju, mida oma toidulauale lisada, ent nii võib mööda vaadata neist tervisepommidest, mis juba nina ees on, kirjutab Well+Good. Näiteks päevalilleseemnetest.

Päevalilleseemned tulevad kaunistelt kollastelt päevalilledelt: saak korjatakse pärast õitsemist lille õisikutest, kuivatatakse, pestakse ning pakendatakse. Ent toitumisteadlase Alana Kessleri sõnul on need tavapärasena tunduvad seemned tegelikult kasulikke aineid täis. Kessler soovitab võimalusel osta orgaanilisi seemneid, sest nendel on tavaliste seemnetega võrreldes palju vähem pestitsiidide jääke. 

Kessleri sõnul on röstitud päevalilleseemneid lihtsam seedida kui tooreid, seega kui sul on tundlik kõht, siis võiksid poodi minnes seda vahet tähele panna. «Kõiki tooreid asju on üldiselt raskem seedida, sealhulgas juurvilju ning seemneid, sest need nõuavad lõhustamiseks rohkem seedeensüüme,» ütleb naine.

Kui oled oma seemnetega koju jõudnud, siis võid nad rahulikult mitmeid kuid sahvris säilitada, ent Kessler toob siiski välja, et need lähevad ka halvaks. «Üldiselt säilivad pakendatud päevalilleseemned umbes 10 kuud, pärast mida nad hakkavad kaotama oma toiteväärtust ning ka nende maitse võib muutuda,» selgitab ta.

Päevalilleseemnete toiteväärtus

1. Päevalilleseemned on hea tervislike rasvade allikas

Nagu armastatud avokaado, sisaldavad ka päevalilleseemned palju tervislikke rasvu. «100 grammi päevalilleseemneid sisaldab umbes 14 grammi rasva, peamiselt mono- ja polüküllastunud rasvhapped,» ütleb Kessler. Need kaks on «head» rasvad, mida seostatakse südameveresoonkonna tervise ning ka teiste tervislike hüvedega.

2. Hea valguallikas

Kessleri sõnul on päevalilleseemned ka suure valgusisaldusega, 100 grammi kohta 7 grammi. Kuigi inimene peaks valku sööma keskmiselt 75 grammi päevas, on seemnetes peituva valgu kogus siiski märkimisväärne, eriti nende suurust arvestades. Pealegi, inimene ei suuda korraga nagunii rohkem kui 30 grammi valku seedida. Kessler soovitab päevalilleseemneid tervisliku vahepalana ning ütleb, et valkude ning tervislike rasvade kombinatsioon tekitab väga meeldiva täiskõhutunde.

3. Päevalilleseemnete söömine võib ajule kasulik olla

Päevalilleseemnete söömine on ka ajule kasulik. «Seda seetõttu, et need sisaldavad E-vitamiini,» ütleb Kessler. «E-vitamiin on väga kasulik toitaine, mille abil lühemas perspektiivis häguseid mõtteid vältida ning mis pikemas perspektiivis aitab kognitiivse mandumise vastu võidelda.»

4. Hea magneesiumiallikas

Pakk päevalilleseemneid sobib hästi ka trennikotti, sest Kessleri sõnutsi sisaldavad need magneesiumi, mis aitab trennist väsinud keha turgutada. «Magneesium on väga oluline toitaine lihaste taastumiseks, seega eriti oluline on seda piisavalt tarbida siis, kui inimene palju trenni teeb,» ütleb naine. 65 grammi päevalilleseemneid sisaldab 227 milligrammi magneesiumi, mis on umbes pool inimkehale vajalikust päevasest kogusest.

5. Päevalilleseemnete söömine võib sulle rohkem energiat anda

Kuivõrd päevalilleseemnetes peituvad valgud juba teevad selle suupistena heaks energiaallikaks, toob Kessler välja, et neis sisaldub ka teisi vajalikke toitaineid, mis energiat annavad, nimelt seleen ning raud. «Seleen on energia jaoks väga oluline toitaine,» selgitab Kessler, lisades, et seda ei leidu just eriti paljudes toitudes peale liha, seega võib taimetoitlastel piisava koguse saamisega probleeme tulla. Raud aga soodustab vereringet, mis kannab hapnikku kehas edasi, aidates sul energiataset ülal hoida.

6. Päevalilleseemned on head immuunsüsteemi jaoks

«Päevalilleseemned on ka head tsingiallikad, 7 milligrammi 100 grammi kohta,» ütleb Kessler, tuues välja, et see on terve inimese jaoks vajalik päevane kogus. «Tsink on otseselt seotud immuunsüsteemiga, seega väga vajalik toitaine, mida iga päev piisavas koguses tarbida,» lisab naine.