Täna tähistame Juhan Liivi 156. sünniaastapäeva. Kuigi kirjanik suri juba 1913. aastal, ei ole me tema loomingut unustanud. Luuletaja sünniaastapäeva auks tegime ka testi, kus saad enda teadmisi tema luuletuste tundmises proovile panna.
TEST ⟩ Juhan Liiv 156: kui hästi tunned armastatud luuletaja loomingut?
Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Benjamin Liivi ja Mari Liivi peres. Ta oli pere noorim laps ning peres oli kokku seitse last. Tema vanem vend Jakob oli samuti luuletaja. Juhan kasvas üles Oja talus Rupsi külas. Koolitee viis teda Naelavere külakooli ning Kodavere kihelkonnakooli. Oma õpingute ajal jälgis ta palju ka ühiskonnaelu. Juhan Liivi esimene trükis avaldati 1881. aastal. See oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli kohta ning kandis nime «Baltlaste Piirikivi».
Juhan katsetas ka kooliõpetaja ametit. Nimelt 1882. aastal asendas ta oma haigestunud venda Jakobit Väike-Maarjas Triigi ja Avispea koolis. Kuna Juhan oli teatavasti lapsest saadik küllaltki nõrga tervisega, siis pidas seal vastu vaid aasta, sest haigestus ning pöördus koju tagasi. 1885. aastal sõitis Juhan Jakobile külla, kes oli vahepeal asunud õpetajaks Pandiveresse. Seal armus noor Liiv Pandivere mõisa kutsari tütresse Liisa Marie Goldingusse.
Juhan Liiv töötas ajalehtede Olevik, Sakala ja Virulane toimetuses, kus kasutas pseudonüümi §§. Nendes toimetustes ilmusid ka tema esimesed kirjatööd. 1885. aasta 3. septembril ilmus Tallinna ajalehes Virulane toona 21-aastase Juhan Liivi esimene trükis avaldatud luuletus, mis kandis pealkirja «Maikuu öö». Samas toimetuses tutvus ta ka kirjanik Eduard Vildega.
22-aastane Liiv püüdis oma haridusteed 1886. aastal jätkata ning asus õppima Tartusse Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Kuna ta ei suutnud koolis kohaneda, katkestas ta sealsed õpingud juba pool aastat hiljem. Pärast kooliga lõpparve tegemist kolis Juhan tagasi vanemate juurde, kuid jätkas ajakirjandusväljaannetele kaastöö tegemist. 1887. aastal koostas ta esimese luulekogu käsikirja, mis kandis nime «Õied ja okkad» ning sisaldas 52 luuletust. Kahjuks erinevatel põhjustel tal seda avaldada ei õnnestunud.
1887-88 töötas ta ajakirjanikuna Viljandis Sakala toimetuses. 1888. aastal ilmunud esimeses Sakala numbris ilmus ka Liivi esikjutustus «Päästetud». Alates 1890. aastast kuni 1892. aastani töötas ta Tartu ajalehes Olevik. Tartus elades liikus ta ringi kirjandus- ja kultuuriringkondades ning võttis osa sealsest kultuurielust. Oleviku toimetusest lahkudes, pühendus Liiv vabakirjanikuna oma loomingule. Ta üüris Tartus Hetzeli tänaval (praegune Juhan Liivi tänav) toa, kus kirjutas muu hulgas 8 päevaga valmis jutustuse «Vari», mis kandis esialgselt pealkirja «Kui seda metsa ees ei oleks». Kuna kirjastaja otsimine oli väga keeruline, siis ilmus see jutustus trükis alles 1894. aastal. Lisaks valmisid ka jutustused «Käkimäe kägu» ja «Nõia tütar».
Suur vaimne ülepingutus vallandas Liivis 1893. aastal vaimuhaiguse, mille tagajärjel ta järgmise aasta alguses meeltesegaduses paljud oma käsikirjad ära põletas. 1894. aasta märtsis ja aprillis viibis kirjanik Tartu närvikliinikus ravil, kus tal diagnoositi skisofreenia ägedaim järk. Sealt lahkudes oli ta küll rahunenud, kuid ravimatult haige. Sama aasta suvel otsustas ta naasta oma Alatsikivi kodutallu. Kirjaniku elu oli nii halvas seisus, et tema omaksed taotlesid talle vallavaese toetuse. Samas hoidis ta end kursis ajakirjandusega ning luges palju. Hilisemast on teada, et tema haigusaastail valminud loomingust pärineb ka Juhan Liivi loomingu viljakaim osa. Kõige loomingurikkam aasta oli kirjaniku elus 1896. aasta, kust pärineb vähemalt 30 luuletust.
1902. aastal ilmus 38-aastane Juhan Liiv taas avalikkuse ette, mil külastas Tartut ja Tallinna. Järgmisel aastal kogusid Noor-Eesti liikmed raha vaese Juhani olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel, 1904. aasta kevadel ja talvel peatus kirjanik oma tuttava Mihkel Neumanni juures, kes oli Tallinnas ajalehe Uus Aeg toimetaja. Selle kaasandena andis Neumann välja ka eesti kirjanike teoseid ning 1904. aastal trükiti selle suures tiraažis ka Juhan Liivi «Kirjatööde kogu», mis sisaldas suurema osa kirjaniku enne haigust kirjutatud proosateoseid ja luuletusi.
Aastatel 1904-1905 võimaldas kirjaniku arst elada tal Tartu närvikliinikus. Samuti elas Juhan aeg-ajalt ka Tallinnas, Raplas, Laiuse kirikumõisas ning mujal. 1909. aastal joonistas kunstnik Nikolai Triik temast söejoonise, mis avaldati Liivi hilisemat luulet sisaldavas valimikus nimega «Luuletused». Selle esimene trükk hävitati Liivi rahulolematuse tõttu ning 1909. aastal ilmunud tiraažist jäi järele vaid 25 eksemplari. Parandatud kordustrükk ilmus 1910. aastal ning tema elu ajal nägi trükivalgust ka kogumik «Elu sügavustest», milles peituvad proosaminiatuurid ja marginaalid.
Elu viimastel aastatel halvenes Liivi tervis veelgi ning tal esinesid ka suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile ning samuti pidas end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. Juhan Liiv suri 1913. aastal pärast ränka külmetust vaid 49-aastasena tiisikusse.