3 toimetulekustiili, mis hävitamise asemel hinge toidavad

Leia toimetulekumehhanism, mis just sinu hinge jaoks sobiv on. Foto: Shutterstock

Kuidas sa praegu stressiga toime tuled? On arusaadav, kui tõstsid praegu veiniklaasi ja üritasid ekraaniga kokku lüüa. Toimetulekumehhanisme on erinevaid, ent mitte kõik neist ei pruugi sulle kasulikud olla.

Portaal Well+Good kirjutab, et toimetulekustiile on mitmeid ning kui sa enda omadega paremini tuttavaks saad, aitab see stressitasemega paremini toime tulla. Mõned stiilid on kohandatavad, aitavad sul edasi liikuda ja muudavad sind sitkemaks, end mõned on destruktiivsed ning suruvad sind sügavamale mutta.

«Me teame, et toimetulekumehhanism töötab, kui me tunneme stressitaseme langust ja kergendust selle kasutamise ajal või pärast seda,» ütleb kliiniline psühholoog dr Carla Marie Manly. «Vahel on väga keeruline vahet teha, kas toimetulekustrateegia on tegelikkuses hea või halb, sest mehhanismid võivad pakkuda lühiajalist leevendust, ent loovad tulevikuks probleeme. Destruktiivsemad toimetulekumehhanismid võivad inimese enesekindlust tõsiselt kahjustada ning mentaalse tervise probleemide teket tagant õhutada, mis omakorda mõjutavad negatiivselt tööd, kodust elu ning inimsuhteid.»

Kui sa pole kindel, kas sinu toimetulekustrateegia on kasulik või kahjulik, esita endale järgmised kolm küsimust: 1. Kas see teeb mulle haiget? 2. Kas see teeb teistele/mu lähedastele haiget? 3. Kas sellest saadav kasu on ajutine? Nende kolme küsimuse abil on üsna kerge vastust leida, sest kasulikud mehhanismid loovad su ellu positiivseid mustreid, mis lisavad väärtust, on järjepidevad ning toetavad tervist ja õnnetunnet pikemas plaanis. Sellised kohandatavad stiilid toidavad käitumist, millega end veepinnal hoiame ning neid kasutades õpime pikas perspektiivis ennast paremini tundma ning oma emotsioone reguleerima.

Järgnevalt toome välja kolm sellist toimetulekumehhanismi, millest sul võib kasu olla.

1. Ülesandele suunatud toimetulek

See strateegia nõuab väga aktiivset probleemide lahendamist ning keskendumist just neile asjadele, mida sa saad stressirikastes olukordades ise kontrollida. 

Isegi kui uudised praeguse koroonapandeemia teemadel lisavad sinu ellu stressi, on tegelikult võimalik ennast informeerituna hoida ka palju abivalmimal ning ennetaval viisil. Kui enese uudistega kursis hoidmine pakub sulle troosti, siis kõige parem viis nii toimimiseks on olla kindel, et sinu info tuleb usaldusväärsetest allikatest. On ka võimalik, et sa soovid lihtsalt teada, mida sina isiklikult saaksid olukorra parandamise nimel ära teha, olgu see siis kohalike ettevõtete toetamine, toidupankadele annetuste tegemine või mõni muu vajalik tegevus.

Kui soovid sellist strateegiat kasutada oma isiklikus elus, soovitab dr Manly sul endale seada realistlikud eesmärgid ning hakata nende saavutamise nimel astuma väikesi, kuid ometi järjepidevaid samme.

2. Emotsioonidele suunatud toimetulek

Tegemist on pasiivse, ent potentsiaalselt väga võimsa meetodiga, mille abil stressitekitajaid kontrolli alla saada ning see sisaldab mehhanisme, mis aitavad sul oma tundeid paremini kontrollida. Protsess võib alata näiteks sellest, et mõtestad enesega juhtunu huumorivõtmes ümber, proovid mõelda positiivselt või suunad end mõttes olema tänulik nende heade asjade eest elus, mida pandeemia ei ole sinult ära võtnud, näiteks maitsev lohutustoit või virtuaalne meelismeelelahutus, näiteks sarjad või mängud.

Paljud emotsioonidele suunatud toimetulekumehhanismid aitavad sul ka stressi leevendada. Dr Manly soovitab loomingulisi tegevusi, päeviku pidamist, mediteerimist, sügavaid hingamisharjutusi, lemmikloomadega mängimist või võimalusel looduses aja veetmist. Kõik need on sundimatud ning tunnetele suunatud toimetulekutegevused, mis alandavad organismis stressihormooni kortisooli taset ning toetavad üleüldist heaolutunnet. 

3. Vältimine

See strateegia seisneb laias laastus lihtsalt probleemi ignoreerimises ning võib seisneda lihtsalt olukorra üle kurtmises, ilma lahendust otsimata, või siis selles, et sa ei tunnistagi enesele, et probleem eksisteerib. Vältimise alla kuuluvad ka kahjulikud mehhanismid, mis juhivad tähelepanu probleemist eemale destruktiivsel viisil.

Kui oled inimene, keda tõmbab pigem vältivate toimemehhanismide poole, siis võib sul abi olla protsessist, mille nimi on «tähendusloome». Seda strateegiat on kasutatud kollektiivsete traumade järgselt. Näiteks vaatles üks teadusuuring 1004 täiskasvanu toimetulekumehhanisme umbes kuus nädalat pärast Ameerika Ühendriike tabanud 11. septembri terrorirünnakuid ning kuigi erinevatel toimetulekumeetoditel olid erinevad positiivsed küljed, siis tähendusloomega tegelenud inimestel esines vähem murelikkust ning kannatusi.

Seega proovi vaadata nii ühiskonna kui ka enese sisse ning koosta nimekiri nendest positiivsetest asjadest, mida sina ise või inimkond laiemalt võiks käimasolevast pandeemiast kõrva taha panna. Pane kirja isegi sellised õppetunnid, mille kasutegur võib sulle tunduda õhkõrn, sest ka need on siiski olukorra plusspooleks.

Lisaks tasub meeles hoida, et head toimetulekumehhanismid on ka mediteerimine ning kvaliteetne uni.