1926. aastal puhkenud skandaal Moskva saadiku Ado Birgi ümber sai tuntuks kui «birgiaad» ning sellest sai üks kõmutekitavamaid spioonilugusid esimese Eesti Vabariigi ajaloos. Loomulikult oli sellesse segatud ka kaunis ja noor naine – Julia Kera, keda mõned pidasid kogu loos niiditõmbajaks, teised aga täiesti tähtsusetuks ja kõrvaliseks tegelaseks. Isegi «birgiaadi» uurinud ajaloolane Eero Medijainen on tunnistanud, et lõpuni selge tema roll pole, aga «birgiaadi» puhul oli kahtlemata tegemist suurima skandaaliga Eesti välispoliitikas.

Birgiaad

Selleks ajaks, kui Ado Birk 1922. aastal Moskvasse saadikuks määrati, oli tal seljataga juba üsna nimetamisväärne poliitiline karjäär. Saatkond asus Arbati lähedal, aadressil Malaja Kislovka 5, ja tänapäeva mõistes oli diplomaatiline korpus väga arvukas. Kõik saatkonna liikmed, büroopersonal ja teenijad elasid ja einetasid saatkonna majas.