Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Oled sügavas masenduses? Ravi aju elektriga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Getter Lukjanov
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Pikaajaline aju elektroodidega mõjutamine kaotab depressiooni sümptomid, näitas esimene platseebokontrolli kasutav uuring.

Sügav depressioon ei allu sageli ravimitele ning seetõttu on seda rasket haigusseisundit proovitud juba mõnda aega ravida aju elektrilise süvastimuleerimise abil, kirjutas Novaator.

Selleks paigaldab kirurg kindlatesse ajupiirkondadesse elektroodid, mis tekitavad elektriimpulsse ja mõjutavad närvisignaalide ülekannet. Sarnast meetodit kasutatakse ka näiteks raske parkinsonismi leevendamiseks.

Atlanta Emory ülikooli neuroloog Helen Mayberg jälgis, kuidas mõjutas aju stimuleerimine kümmet raske depressiooniga ning seitset bipolaarse häirega haiget. Nendest kaheteistkümne aju mõjutati elektriga kaks aastat. Selleks ajaks kadus nende haigus täielikult või säilisid vaid õrnad sümptomid. Ainult üks inimene ei saanud tõvele leevendust.

Sellised tulemused jahmatasid psühhiaatreid, kes on harjunud, et paljud depressioonihaiged ei saa abi ravimitest ega psühhoteraapiast. Arste rõõmustas ka see, et stimuleerimisele allusid bipolaarse häire alla kannatajad, sest seda seisundit on üliraske ravida.

Aju süvastimuleerimist ei saa siiski pidada kiireks abiks depressiooni vastu. Elektroodid peab ajju opereerima ning haiguse leevenemine võtab aega.

«Esimeste kuude jooksul pärast operatsiooni ning stimulatsiooni alustamist polnud näha mingeid paranemismärke. Depressioon hakkas kergemaks muutuma alles pärast aastapikkust stimuleerimist,» selgitas Mayberg.
Paraku pole ravitulemused püsivad, haiged langesid pärast stimuleerimise lõppu uuesti masendusse. Aju süvastimuleerimise puhul on platseebokontrolli raske korraldada, sest võltsoperatsiooni tegemine pole eetiline.

Mayberg lahendas probleemi nii, et ütles oma patsientidele, et nad jagatakse juhuslikkuse alusel kahte rühma - poolte haigete aju hakatakse stimuleerima kohe, teisi aga alles kuu aja pärast. Tegelikult ei stimuleeritud kuu aja jooksul kedagi. Nii sai selgeks, et märkimisväärset platseeboefekti ajusse paigaldatud elektroodidel pole.

Tagasi üles