Eesti naised duši all ⟩ «Ega ausalt öeldes ei viitsi ennast iga päev pesta, kui nagunii kodus istun.»

Pilt on illustreeriv. Foto: Andrea Piacquadio from Pexels

Meile kõigile meeldib piiluda teiste inimeste elu- ja magamistubadesse. Sel korral olid 7 eesti naist nõus lugeja laskma endaga koos ka vannituppa ning jagasid meiega oma pesemisharjumusi nii tavaolukorras kui ka praeguse kodukarantiini valguses.

Elis, 27:

Oma keha pesen iga päev, aga naha kuivuse vältimiseks kasutan õrnema toimega tooteid, et sagedane pesemine kahjulikuks ei muutuks. Pead pesen üldiselt kas üle ühe või kahe päeva, sest minu puhul oleneb suuresti tegevustest, et kui kiiresti juuksed rasuseks muutuvad. Enne pesemist on mul tunne, justkui oleksid kõik pinged korraga õlgadele laskunud. Duši all käimine tekitab minus pingete mahalaadimise tunde: pärast seda on alati tunne, nagu saaks taas hingata. Seoses kodukarantiiniga pean tõdema, et minu pesemisharjumused on jäänud küllaltki muutumatuks, kuigi näo ja käte pesemine on läinud tihedamaks.

Säde-Liis, 25:

Duši all käin tavaliselt korra paari päeva jooksul. Tihedus sõltub sellest, kui füüsiliselt aktiivne olen vahepeal olnud või kas on tulemas mingeid üritusi, mille tarbeks ennast raseerida, pead pesta/värvida jne. Pesen alati ära terve keha, aga juukseid mitte iga kord. Mulle ääretult meeldib duši all käia, see võtab mul vähemalt tunnikese ning on n-ö aeg iseendale – see ka üks põhjusi, miks liiga tihti ei kannata käia, sest ajakulu on väga suur. Praegusel karantiiniajal käin vähem, sest väljas ei pea käima, juuksed võivad ropud olla ja pole ka füüsilist aktiivsust, mis higistama ajaks.

Kati, 35:

Ma jälestan duši all käimist, kohe tõsiselt. Mis mõttes ma pean seisma ja lõdisema? Kuidas see lõõgastav on? Pärast terve põrand ujub, peegel on udune, õhh. Ma ei ole kunagi sallinud ei õhtusi ega hommikusi dušivõtmisi. Aga vaat vann, see on hoopis teine asi! Vannis käin ma vähemalt paar korda nädalas, mõnikord rohkem. Pead üldiselt pesen kaks korda nädalas, ma olen kindlalt seda usku (ja seda kinnitavad ka dermatoloogid), et liiga tihe pesemine teeb nahale vaid karuteene. Tänapäeva inimene, kes töötab kontoris, ei pea end üle kere iga päev pesema. Duši all ma siiski paraku pean käima, seda siis trennipäevadel. Aga nagu öeldud, jälestan seda sügavalt ja teen seda nii kiirelt kui võimalik. Vannis aga võiksin veeta tunde ja sageli seda teengi.

Leila, 29:

Sain väärt hügieeniõpetuse juba päris varakult ning nüüd, Covid-19 valguses jälgin puhtust kohati lausa piinliku täpsusega. Karedad käed ning ketendav nahk annavad aimu tihedast kätepesust ja desinfitseerimisest. Duši all käin iga päev, kuid tänu heale peanahale pesen juukseid reeglina kaks korda nädalas. Kodus passimisest hoolimata tunnen end keskmisest räpasemana ja tahaks keskmisest isegi tihedamalt pessu jõuda, eriti kui võtta arvesse seda, et mul on nädala sees pea iga päev veebiloengud. Pidev kätepesu ning hügieeni jälgimine teevad kohati lausa rahutuks. Igapäevane dušivõtt aitab mul pingeid maandada ning end värske ja esinduslikumana tunda.

Rebeka, 26:

Praegu, kodus olles, käin duši all üle päeva, enne käisin iga päev. Pesemistiheduse muutus on tingitud sellest, et tihti on vaja videosilla vahendusel inteervjuusid teha või koosolekuid pidada, isegi sünnipäevapeod on nüüd ju veebis. See ongi üks põhjus, miks pesen end üsna tihti. Tunnen seda ka, et kui olen pestud ja hoolitsetud, siis töö sujub paremini, enesetunne on parem ja selgem. Aga raseerimisega on hoopis teine lugu...

Jaanika, 22:

Kindlasti käin praegusel karantiiniajal vähem duši all. Ega ausalt öeldes ei viitsi ennast iga päev pesta, kui nagunii kodus istun ja kuhugi välja ei lähe. Juukseid pesen ikka umbes 2 või 3 korda nädalas.

Emilia, 31:

Olen kohutavalt laisk inimene ning heal juhul jõuan duši alla õhtuti, enne magamaminekut, sest hommikul ei tõsta mind voodist varem püsti ei ussi- ega püssirohuga. Kipun pesema minekut kogu aeg edasi lükkama, kuigi tean, et peale duši alt välja astumist on ülimuslikult mõnus olla. Tänu lokkis juustele saan pead pesta tihedusega korra nädalas, sest tihedamini ei viitsi ja keegi peale minu enda nagunii aru ei saa, kas ja kui rasused nad täpselt on. Suurema kehapesemise teen koos juustega kord nädalas, trennide korral peale trenni ning ilma nendeta pesen vahepeal n-ö strateegilisi piirkondi, mis kiiremini lõhnama hakkavad.