Nõid Marilyn Kerrot painab ahistaja: ma olen oma elu ja tervise pärast hirmul!

See pilt on tehtud eelmise aasta jaanuaris. Praegu peab Kerro aknast välja vaatama üsna murelikul pilgul, kuna Rakveres liigub ringi mees, kes on ähvardanud ta poe põlema panna. Foto: Meelis Meilbaum

Selgeltnägija Marilyn Kerro on ennegi kokku puutunud austajate ja abivajajate teinekord liiga pealetükkiva tähelepanuga, kuid praegu on asjad hullud. Naine on oma turvalisuse pärast tõsiselt mures.

Algas kõik kummaliste kirjadega Marilyn Kerro Facebooki-lehele, mis eskaleerusid kiiresti. Ühel hetkel palub mees abi, teisel käratab solvanguid täis sõnumis, et Marilyn hoopis tema ahistamise ära lõpetaks. Kirjadest nähtub, et mees kuuleb kedagi Marilyni häälega teda ahistamas. «S**apea, lõpeta mu ahistamine ära! Muidu panen su poe põlema!» kõlab üks konkreetsemat sorti ähvardus. Kirju on saanud ka Marilyni mees, neis süüdistab ahistaja Marilyni nii pedofiilias kui tema tagakiusamises.

«Alguses tundus asi naljakas, et inimesel kuskil sõidab midagi,» räägib Kerro. «Ma pidin olema seksuaalkurjategija, pedofiil, kes teda ahistab. Aga asi läks pidevaks, nüüd tulevad juba ähvardused. Ja ähvardusest reaalse sammuni on väike maa. Vaimselt haige inimene ei adu, miks ta nii teeb.»

See samm ongi juba tehtud: sama mees on käinud Kerro Rakveres asuvas poes, kus igapäevaselt töötab selgeltnägija sõbranna. Ka sõbranna kardab. Ühel korral, kui ta poes viibis, visati sisse poe aknad. Paar päeva hiljem asi kordus, kuid tegu saadeti korda öö kaitsva katte all. Kahjuks pole juhtumitest videosalvestusi ning kohale kutsutud politseinikud pole samuti suutnud kellegi jälile jõuda. Kerrol pole loomulikult kahtlustki, et teab, kes on rüüstamise taga, aga: «Ma võin ju öelda oma nägemuse, aga politsei tahab saada tõendeid.»

Ametilt nõid, aga kodus kahe väikese lapsega naine

Marilyn Kerro on vihane, pettunud ja, mis peamine, hirmul. «Ma ei tunne end siin [Rakvere linnas] kahe väikese lapsega turvaliselt. Kui see inimene on psüühiliselt haige, siis tema koht ei ole kahjuks või õnneks teiste inimestega ühes linnapildis, kui ta on reaalselt ohtlik. Mis siis, kui ta mind tänaval ründab?»

Muidugi on Kerro teadlik, et olles avaliku elu tegelane, peab fännidega mõnes mõttes leppima. «Mulle öeldakse, et igal kuulsusel on hullud fännid, aga see pole isegi naljakas. Vaadake, mis John Lennoniga juhtus! Ma võin olla ameti poolest, kes ma olen, aga kodus olen ma oma lastele ema ja mehele naine. Mina naisena ei tunne ennast turvaliselt. Tuleb vaadata asja inimlikumat poolt, ära vaata nõia imidžit – ma olen noor naisterahvas kahe väikese lapsega! Ja mulle teeb selliseid ähvardusi meesterahvas, keda ma pole elus näinudki.»

Kerro on suhelnud ka ahistaja pereliikmetega, kes olevat öelnud, et midagi teha ei saa, inimene keeldub arstide poole pöördumast. «Kus on perekonna silmad, kui ta on aastaid hääli kuulnud!» ahastab Marilyn. «Loll on see, kes vabandusi ei leia.»

Marilyn Kerro räägib ka, et kuuldavasti postitas sama mees enda Facebooki-kontole segase teksti ja Kerro pildi ning ei saa aru, miks mehe lähedased asja tõsiselt ei võta. «Kui mu lähedane kirjutaks sellist asja, tekiks mul küsimusi. Aga keegi ei reageerinud, kõik naersid.»

Ähvarduste elluviimist ei saa ootama jääda

Seetõttu on Kerro otsustanud ahistaja rambivalgusse tõmmata, postitas mõned kuvatõmmised vestlustest oma leheküljele ning pöördunud on ka politseisse. Ka politseikapten Maarja Punak kinnitab, et nii ahistav jälitamine kui ähvardamine on süüteod, mille eest on ette nähtud kas kuni üks aasta vangistust või rahaline karistus. Punak paneb kõikidele südamele, et sellistel juhtudel tuleb politsei poole pöörduda, eriti kui keegi räägib peas olevatest häältest ja ähvardab hävitada teisele inimesele kuuluvat vara.

«Mida kiiremini politseisse pöördutakse, seda kiiremini saab olukord ka lahenduse,» ütleb Punak. «Kindlasti ei tasu jääda ootama hetke, kus oht elule või varale on juba käes ehk siis mees seisabki poe ees tikkude ja bensiinikanistriga. Pöördumise alusel meil on võimalik kontrollida inimese tausta ning sellest lähtuvalt teha juba edasisi toiminguid. Vahel tuleb inimesele meelde tuletada enda vaimsele tervisele vajalike ravimite võtmist, teinekord aga on abi lähenemiskeelu taotlemisest kriminaalmenetluse perioodiks.»

Praegu loodabki Kerro, et olukorrast rääkimine aitab sellele kiirele lahenemisele kaasa. Ta ei taha enam tunda hirmu. Enda kaitsmiseks on ta juba pidanud korra kolima – abivajajad leidsid tee ta ukse taha kõikidel kellaaegadel hoolimata päevast ja see olukord ei olnud enam mõistlik – nüüd aga on nad peres otsustanud, et võtavad juurde veel ühe koera. «Ma tahan, et inimesed ei jõuaks mu uksenigi ilma, et nad kohtuks suure valvekoeraga,» ütleb oma elu ja tervise pärast mures Marilyn Kerro. «Ja ma tahan anda õppetundi: inimene peab vastutama oma sõnade eest. Mul on kaks väikest last, ma ei saa riskida!»

Mida saad teha, et end ahistaja eest kaitsta?

Maarja Punak Foto: Margus Ansu

Politseikapten Maarja Punak:

«Mõnikord piisab blokeerimisest. Mõnikord piisab veebikonstaabli kirjast, milles soovitatakse tegevus lõpetada. Mõnikord piisab tema lähedase (Facebookis on leitavad õed-vennad, vanemad) teavitamisest, kes saab minna ja inimesele tuletada meelde näiteks rohtude võtmist või teda lihtsalt korrale kutsuda. Mõnikord on abi ka tekstide avalikustamisest, kuigi selle asemel võiks pigem kirjeldada juhtunut, mis seaduse mõttes on korrektsem. Kui konto on tuvastatav, siis on oht, et kannatanust hoolivad inimesed võivad ahistaja kontole edastada noomiva või solvava sisuga kirjasid, mis võimalikku ebastabiilset inimest võib veelgi ennustamatult käituma panna ja seda olukorda tuleb võimalusel vältida nii kannatanu kui ka ahistaja enda kaitseks.

Jätke ahistajaga suhtlemine politseinikele. Kindlasti aga ei tohi välistada olukorda, et inimese kontot on kasutanud või alati kasutabki keegi teine, seetõttu päris inimese hukkamõistmine pelgalt kontolt saadetud sõnumi alusel võib teha ülekohtuselt liiga.»