/nginx/o/2012/01/05/902844t1h2a9b.jpg)
Lastearst ja toitumisteadlane Mai Maser kirjutab raamatus «Esimesed ampsud», et tulevase lapse tervise seisukohalt on äärmiselt olulised raseduse algusnädalad, sest viljastatud munarakk hakkab otsekohe jagunema ja selleks ajaks, mil ta jõuab emakasse, on juba olemas sadakond rakku, millest saavad alguse kõik elundid ja elundsüsteemid.
Näiteks loote südamealge lööb esimesed tuksed juba kuuendal rasedusnädalal. Seega on ema ja isa terved rakud tähtsad nii neile endile kui ka tulevasele uuele ilmakodanikule. Seda suurt vastutust aitab kanda tervislik toitumine.
Rasedusaegne naise toiduenergiavajadus on päevas umbes 300 kcal tavalisest suurem. Kehakaal võiks kokku raseduse ajal suureneda 10–15 kg. Arenev loode vajab valku, eriti suureneb valguvajadus raseduse teisel ja kolmandal trimestril.
Toidurasvadest tuleks suurendada taimsete rasvade, eriti asendamatute rasvhapete osakaalu toidus. Nende saamiseks on vaja kasutada taimeõlisid ja süüa merekalu. Sel ajal kogunenud rasvavarud on aga füsioloogiliselt vajalikud rinnapiima tekkeks.
Imetamise ajal on toiduenergiavajadus veelgi suurem, nii 650–700 kcal tavalisest rohkem, kuna rinnapiima tootmine vajab «toitu». Tavapäraselt sellest energiavajadusest umbes kolmandik (200 kcal) võetakse organismi varudest.
Rinnapiim rahuldab kõik lapse vajadused. Imik ei vaja esimesel kuuel kuul midagi peale ema rinnapiima. Ema aga peab saama piisavas koguses kõiki vajalikke toitaineid, ka vitamiine ja mineraalaineid. Juua tuleb keskmiselt 600–700 ml rohkem tavalisest, ehk siis kuni kaks liitrit vett.