Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/13/12869527t1he8be.jpg)
Nii uskumatu kui see ka ei tundu, siis selliste artistide nagu Miljardid, Lenna, Stefan, Nublu, Ines ja paljude teiste üheks ühiseks nimetajaks on olnud üks mees. Tartust pärit 30-aastane multitalent Raul Ojamaa, kes on kõige paremini ehk tuntud kui Miljardite väga omapärase käekirjaga kitarristina.
Raul on olnud Eesti muusikamaastikul tegev umbes seitse aastat. Selle aja jooksul on mees kaasa löönud päris mitmete plaatide produtseerimisel, mis on saanud tunnustust ka Eesti Muusikaauhindade jagamisel. Paljude inimeste poolt armastatud laulud on Rauli «puudutusega», seega võib teda liialdamata nimetada Eesti muusikamaastiku halliks kardinaliks.
Esimene kokkupuude muusikaga toimus tänu onu trompetile
Raul kasvas üles Elvas ning umbes kümneaastasena kolis perega Tartusse. Ta on kasvanud peres, kus vanemad muusikaga ei tegelenud. Küll aga nendib, et lapsepõlvekodus kasuisa kuulatud muusikast on olnud nii mõnigi artist tema muusikaliseks mõjutajaks. Ainuke inimene, kes mehe sõnul tema suguvõsast hetkel muusikaga veel tegeleb, on tema onu Mart Kivi, kes on Rahvusooper Estonia trompetist.
«Mäletan, et kui olin väike, siis suvel suvilas olles sai naabripoisiga onul järel käidud ja pilli lunitud,» jutustab Ojamaa muheledes. «Mingisugune huvi selle pilli vastu oli ikkagi olemas. Eks ta teadis, et ei saa meist muudmoodi lahti ja lubas meil mõned korrad pilli puhuda. Umbes nädalaga sain trompetist isegi mingi noodi välja puhutud, aga pärast seda pilli vastu huvi kadus.»
:format(webp)/nginx/o/2020/03/13/13006834t1hc518.jpg)
Kitarrini jõudis alles põhikooli lõpus
Raul Ojamaa on üks neist muusikutest, kellel tegelikult koori- või laste muusikakooli taust puudub. Esimene kokkupuude kitarriga oli võrdlemisi hilja ja klassivenna soovitusel põhikooli lõpus, mil ühel õhtul pakkus klassivend talle oma venna pilli laenuks, et kodus niisama jämmida. «Mõtlesin, et mis see siis ära ei ole. Alguses polnud see eriline mängimine, pigem uje plõnnimine. Aga kui nüüd mõelda, mis perioodi loen reaalselt pilli mängima hakkamise alguseks, siis oli see umbes 11.–12. klassis,» vaatab Ojamaa tagasi muusikutee algusele.
Raul meenutab, et sel hetkel kuulas ta väga palju muusikat. Suure osa tema playlist'ist moodustasid Queens of the Stone age, Rage Against the Machine ning tema lemmikbänd Red Hot Cilli Peppers. Algselt püüdis ta nende bändide lugusid järele mängida, kuid tunnistab, et pigem oli see vaid lõbutsemine kui sihipärane õppimine.
Edaspidi oli muusika loomulik valik
«Gümnaasiumi lõpus oli vaja elus teha mingi otsus tuleviku osas ja leidsin, et tahan kitarri edasi õppima minna,» räägib kitarrist. «Omamata üldse mingit tausta selles vallas, läksin Tartus kitarriõpetaja Vilho Meieri juurde. Ta aitas mind nii noodikirja õppimisel kui ka andis nõu, milliseid oskusi võiksin omada, et Heino Elleri muusikakooli katsetest läbi saada.»
Mehel õnnestuski Elleri kooli sisse saada ning tema õpetajaks sai kitarrist ja kitarriõpetaja Oleg Pissarenko, kellega ühist keelt ei leitud. «Tema tahtis mulle rohkem tutvustada teooriapoolt, mina olin pigem seda meelt, et kohe kitarril asjad selgeks õppida. Nägemused ei kattunud ning siis otsustasingi proovida sisse astuda Otsa kooli Tallinnasse.»
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7539031t1h26cd.jpg)
«Marten oli küsinud Robini käest, et ega ta ei tea mõnda head kitarristi. Robin siis rääkis talle, et Otsas õpib üks lahe kitarrist ja muidu tore mees Raul.»
Esimene bänd ja Miljardite algus
Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis sai Rauli õpetajaks Mart Soo, keda ta peab Eesti üheks kõige paremaks kitarriõpetajaks. Temast rääkides tekib kitarristi näole malbe naeratus ning mees tõdeb, et võlgneb sellele õpetajale väga palju. «Ta laskis meil ise inimeseks kujuneda. Ei keelanud, vaid suunas meid ja lasi igaühel oma niši leida. Minu suunitlus oli pigem rokipoolne. Arvan, et eelkõige ka seoses lapsepõlvest kaasa tulnud muusikaga. Otsa kooli ajal tegutses ka üks minu esimestest bändidest nimega Liqui Fuzz (koosseisus Mari Ronimois, Raul Ojamaa, Siim Avango ja Caspar Salo – toim).»
Otsa kooli viimasel kursusel sai Raul tänu Robin Juhkentalile tuttavaks Marten Kuningaga, kellega saadi ruttu ühele lainele. «Marten oli küsinud Robini käest, et ega ta ei tea mõnda head kitarristi. Robin siis rääkis talle, et Otsas õpib üks lahe kitarrist ja muidu tore mees Raul,» meenutab kitarrist koos mõnusa naerupahvakaga.
Raul Ojamaa auhinnatud looming
- Mick Pedaja – «Hingake/Breathe» (1 auhind)
- Lenna - «Lenna» (1 auhind)
- Miljardid - «Kunagi läänes» (3 auhinda)
Ta on teinud koostööd mitme Eesti artistiga, näiteks Nublu, Liis Lemsalu, Anett Kulbini, Stefani, Jüri Pootsmanni, Siiri Sisaski, Liisi Koiksoni ja teistega. Küllaltki populaarseks on saanud mõned tema «puudutusega» laulud, näiteks Stefani «Better days», Lenna ft. Nublu «Keeruta», Mick Pedaja «Seis» ja paljud teised.
Marten oli samal ajal salvestamas ka enda esimest stuudioalbumit «Janu» ning kohe sai sinna kaasatud ka Raul. 2014. aastal ilmunud albumil «Praktiline mees» kõlab juba Rauli ja Marteni koostöös kirjutatud ning paljusid inimesi kõnetanud laul «Tagurpidi vaal» (2014), mida pärjati 2014. aastal Uno Naissoo nimelise loomingu- ja interpretatsiooni konkursi peaauhinnaga.
Raul selgitab, et kuigi paljud inimesed on arvanud, et selle laulu taga peituvad mingid kindlad sündmused, siis tegelikkuses see päris nii ei olnud. Pigem peab ta seda heaks näiteks inimese elust, mil ta on emotsionaalselt veidi hapramal tasandil kui muidu. «Tagurpidi vaal» on üks tema senise elu kõige loomulikumaid teid pidi sündinud lugu.
Edaspidine koostöö on sujunud meestel küllaltki loomulikult. Albumi «Praktiline mees» (2014) salvestusega sündis ansambel Miljardid, sest siis liitusid koosseisuga Peedu Kass ja Kristjan Kallas. Ametliku Miljardite sünniaja paigutavad kalendris mehed hoopiski aastasse 2015. Koos on välja antud üks täispikk album «Kunagi läänes» (2017) ja EP «Imeline» (2019) ning sügisel peaks ilmavalgust nägema nende kolmas stuudioalbum.
Raul tunnistab, et Miljardid on tema mõttemaailma väga palju muutnud ning inimesena kasvatanud. Ta nendib naerdes, et see on uskumatu, kui palju ta on tänu bändi tegemisele õppinud aja jooksul teistega arvestama.
«Ma arvan, et leian veel väga pikka aega bändikaaslaste juures külgi, millega leppida,» ütleb Ojamaa. «Inimesed on tõesti väga erinevad. Meil kõigil on oma harjumused, mis paratamatult kellelegi närvidele käima hakkavad. Küll aga pean tunnistama, et kogu Miljardite ajal on olnud väga suureks toeks lisaks bändikaaslastele ka terve Kuningate «dünastia» (Marten Kuninga perekond – toim). Ja kogu see Käsmu õhkkond, mis laseb peal vajadusel puhata ja patsutab käega õlale, kui elus on mingi keerulisem periood.»
:format(webp)/nginx/o/2020/03/13/13006156t1h7ae8.jpg)
Meeldejääv koostöö Stefaniga
Raul Ojamaa on koostööd teinud väga paljude artistidega, kuid üks säravamaid elamusi oli tema jaoks koostöö Stefaniga, kelle puhul imetles ta laulja oskust olla mõtetega kohal ja keskenduda vaid laulu kirjutamisele.
«Temast paiskus lihtsalt väga suurt ja head energiat,» jutustab Ojamaa ja tõdeb, et see utsitas ka teda ennast tagant. «Mäletan, et vaatasin mingil ajal kalendrisse ja nägin Stefani nime päeva tegevuste listis. Siis mõtlesin: okei. Nüüd peab end ise ka kokku võtma, et artistiga samal lainel püsida. Ja see tegelikult arendas mind ennast ka väga.»
Praeguse seisuga on Raul Ojamaa tegev vähemalt viies koosseisus – Miljardites, Gram-of-Funis, Levskis, Küttebändis ning Eda-Ines Etti bändis. Lisaks bändi tegemisele tunneb mees, et soovib teha ka eraldi elektroonilist muusikat, mille produtseerimist ta mõni aasta tagasi Saksamaal õppimas käis.
«Võrreldes Soomega, siis seal on edetabelite tippudes Soome artistid. Meil Eestis on asjad teistmoodi. See on mõttekoht, mille puhul tunnen, et tuleks kehtestada kasvõi mingid ajutised seadused, mis räägiksid rohkem Eesti artistide poolt.»
Kuigi on palju juttu olnud sellest, et artistidele makstakse esinemiste eest võrdlemisi vähe, siis Raul lükkaks selle väite pigem ümber. Tema sõnul on tegelikult Eestis palju rohkem võimalusi, kui algajad muusikud arvata oskavad. Samuti peab ta Eesti väiksust muusikute jaoks pigem suureks plussiks, sest siin on suurem tõenäosus saada kokku õigete inimestega.
«Meil näiteks on firmad, kes hoolitsevad kontserdite korraldamiste eest. Samas peab ausalt välja ütlema, et Eesti raadiod võiksid siiski eelistada Eesti muusikat. See on minu arust aina suuremaks probleemiks muutuv asi. Kui artist ei ole nii tuntud, et inimesed teaksid teda lihtsalt kuulama minna, ei teki tal fännibaasi ega autoritasusid. Rääkimata võimalusest oma muusikat rohkematele inimestele tutvustada või ainult muusikuna ära elada,» tõdeb Raul Ojamaa murelikult.
«Võrreldes Soomega, siis seal on edetabelite tippudes Soome artistid. Meil Eestis on asjad teistmoodi. See on mõttekoht, mille puhul tunnen, et tuleks kehtestada kasvõi mingid ajutised seadused, mis räägiksid rohkem Eesti artistide poolt. Lasta neil kehtida näiteks kümme aastat ja kui selle ajaga on olukord muutunud, siis võib need seadused taas tühistada. Aga mingit muutust on kindlasti vaja. Kui sa kultuuri ei toeta, siis ega see rahvast lõpuks ka enam koos ei hoia.»
/nginx/o/2020/03/13/13006838t1habfd.jpg)
Raul Ojamaa soovitab: mida meeles pidada, kui soovid saada heaks muusikuks
Muusik ütleb sarkastiliselt naerdes, et soovitada võiks igasuguseid asju, näiteks täiskuu ajal seente söömist. Aga kõige olulisemaks peab ta siiski regulaarselt muusikaga tegelemist ning loomingu kirjutamist soodustavat sõpruskonda. Oluline on ka võtta õigel ajal oma julgus kokku ning vajadusel abi küsida.
Mis aga puutub žanrilistesse küsimustesse muusikas, vastab Raul nii: «Maailmas on ruumi ükskõik millisele muusikale, ükskõik millisest žanrist, mis on aus. Millega sa ei püüa olla keegi teine. Sest vale paistab välja ja endale ei ole mõtet valetada.»