Miks on muusika kuulamine või harjutamine sinu ajule hea?

Foto: Shutterstock

Kindlasti oled märganud ka sina, et paljud inimesed kuulavad muusikat igal võimalusel. Kui oled vahel mõelnud, kas sellel on ka mingi positiivne või negatiivne mõju meie organismile, siis Greative Soul Music School annab sinu küsimusele vastuse.

Miks on muusika kuulamine või mängimine sinu ajule hea?

Kui inimene näiteks spordib või tegeleb kunstiga, aktiveeruvad tema ajus vaid üksikud aju osad - nägemis- ja kuulmiskehad. Kui aga kuulab või mängib muusikat, siis aktiveeruvad lisaks ka paljud muud aju osad. Ometigi on muusika kuulamine või harjutamine just eriti muusikamängijate kehade jaoks palju keerulisem kui lihtsalt kuulatajate jaoks, sest see on samaväärne kogu keha treenimisega.

Range distsipliiniga muusikat harjutavate inimeste ajud hakkavad üsna varakult treenima erinevaid ajupiirkondi, mis parandavad ka muusikaoskust ning õpingute ja isegi sotsiaalsete suhete tõhusust.

Lihtsustab probleemide lahendamist

Inimese aju kahte poolkera ühendab Corpus Callosumis, mis võimaldab muusikutel kiiremini pilli mängida ning mõista keerulisemaid tekste (k.a noote).

Kuna muusikat mängivad või kuulavad inimesed stimuleerivad nende tegevustega pidevalt oma aju, siis tõenäoliselt suudavad nad lahendada probleeme hõlpsamalt, loovamalt ning tõhusamalt erinevates keskkondades kui inimesed, kes muusikaga kuidagi moodi kokku ei puutu.

Parandab mälu

Nagu võid ka arvata, siis vajab keerukate muusikapalade mängimine või kuulamine rohkem keskendumist. Teadlaste seas levinud teooria järgi on muusikaga tegelevatel inimestel rohkem treenitud mälu ku teistel.

Dirigendid või muusikud ei pea mitte ainult muusikale kui tervikule tähelepanu pöörama, vaid peavad süvenema ka muusika emotsionaalsele poolele, tunnetades rohkem selle sisu ja sügavust. Tänu sellele, et nad peavad keskenduma mitmele erinevale asjale üheaegselt, on ka nende aju valmis tegelema rohkem kui ühe asjaga korraga.

Harjutamise mõju ajule

Ajakirja The Journal of Nouroscience teadlaste uurimus avastas, et muusika harjutamine ületab suurelt muusika kuulamise mõju ajule. Los Angeleses tegutsev Harmony Project katsetas erinevas vanuses ning erineva harjutamise staažiga laste peal, kuidas muusika harjutamine nende ajutegevust mõjutab. 

Lastel, kes olid vähemalt kaks aastat igapäevaselt pilli harjutanud, oli ajutegevus nii hästi arenenud, et olid oma arenguga nende inimeste tasemel, kes astuvad sisse näiteks Dartmounth'i ja Tulane kolledžitesse muusikat õppima.

5-aastaste laste puhul, kes olid kasvanud vaesuses, märgati, et nad kuulevad muusikat harjutades vähem vaikust kui keskmine laps ja seetõttu loovad nende närvisüsteemid heli puudumist asendava stimulatsiooni. See kõlab nagu hägune tausttegevus - omamoodi vaimne staatiline olemus.

Northwesterni ülikooli neuroteaduste laboratooriumi neurobioloogi Nina Krausi sõnul põhjustab selline neuraalne müra ajul raskusi väikeste kõneerinevuste töötlemisel. Kui Kraus vaatas üksikasjalikumalt kahe või enama aasta jooksul muusikat mänginud laste ajulaineid, nägi ta parandusi erinevate helide helikõrguse, ajastuse ja tämbri jäädvustamise ja töötlemise osas.

Sellest tegi ta järelduse: «Kuna muusika mängimine näis parandavat aju täpsust heli töötlemisel, näis see parandavat ka muude ajupiirkondade täpsust, võimaldades lastel silma paista enama kui lihtsalt muusikaga. Näiteks koolis, tööl või mujal oma igapäevases elus.»