Eesti sai endale valitsejaks kuninganna 1632. aastal, kui suri Tartu Ülikooli asutanud Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Kristiina oli sündinud 8. detsembril 1626 Stockholmis ja valmistanud oma vanematele ja kogu riigile suure pettumuse sellega, et polnud meessoost.

Ei oma lühikesel valitsusajal, mis kestis troonist loobumiseni 1654. aastal, ega hiljemgi tõstnud ta kordagi jalga meie maa pinnale. Kuid mõningaid jälgi temast siia siiski jäi. Just tema lahendas tüli Tallinna linna ja Toompea vahelise piiri asjus. Vaidlusalust maad hakati hiljem kutsuma Kristiine heinamaaks. Praegu kannab Kristiine linnaosa nime üks Tallinna haldusüksustest.

Kristiina-aega jääb ka Saaremaa ühendamine ülejäänud Eesti aladega 1645. aastal. Saaremaast sai Kristiina suure soosiku Magnus Gabriel de la Gardie krahvkond ja hiljem Kristiina isiklik elatusmaa. Veel anti kuninganna Kristiina ajal Tartule omavalitsuslik privileeg.