Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa kuulus kunagi vanimate hulka Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. 1930. aastatel sai Viljandiga seotud perekond Eestis üldiselt tuntuks kui «lendavad Ungern-Sternbergid». Osaliselt pooltõsiselt, osaliselt pilkeliselt. Nimelt sai Heinrich Ungern-Sternbergist era- ja purilennunduse algataja, aga tema naine võitis kurikuulsust oma seitsmemeetrise kukkumisega veoautoga teetammist alla, mille käigus sai neli inimest surma.
Algul läks sõit igati korralikult, Helga sai vaatamata sellele, et polnud elus kordagi veoauto roolis istunud, hästi hakkama. Poole kuue ajal hakkas hämarduma, kui pärast mitut käänakut keerati allamäge Navesti ülesõidukoha poole, kus seitsme meetri kõrgune viadukt läks üle Olustvere ja Võhma jaamade vaheliselt raudteelt.
Viimastel päevadel valitsenud vihmaste ilmade tõttu oli tee porine ja silla pealispind libe. Jõudes sillale kaldus auto liialt ühele poole, ehkki sõidukiirus polnud suur. Auto tagumine osa paiskus vastu silla puust käsipuid, mis murdusid. Samal ajal jooksid üle silla ääre ka auto tagumised rattad. Hetkeks auto peatus ja näis, nagu jääks ta sillaäärele seisma. Seepärast hoidsid mehed kastiservadest kõvasti kinni. Kuid veoauto ei jäänud kauaks silla servale kõikuma. Tagumise osa raskuse mõjul kaldus auto allapoole. Esimesed rattad andsid kergesti järele, ja nii kukkuski auto, päraosa ees, alla. Tegi õhus sõlme ja mattis maandudes sõitjad enese alla.