Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/08/11557594t1hab97.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/09/12543686t1h182f.jpg)
Vanemal ajal peeti ka lihtsamaid mustkunstnikke ja trikimehi suurteks maagideks. Olenevalt sellest, kuidas ja milliseid trikke ja silmapetteid maag tegi, teda kas kardeti või peeti parimaks meelelahutajaks.
Tõeline maagia toimub aga inimese meelte ja isikliku keha tasandil. Tõeline maagia toimub rännakul ja pärast seda. Tõeline maagia on meie kujutlustes ja meie visioonides ning maagia leiab aset siis, kui meie kujutluspildid on koherentsed meie tunnetega.
Inimene ei loo maagiat, sest inimene ise on maagia. Mida inimene aga loob, on piirangud ja tavaliselt ongi nii, et piiranguid luuakse selleks, et ühe unistused ei täituks. Kõlab väga kentsakalt, eks ole. Miks peaks keegi looma endale piirangud, et tema unistused täide ei saaks minna?
See olukord on küllaltki sarnane nende inimeste omaga, kes kannatavad kaassõltuvuse all. Kaassõltuvus on selline psühholoogiline haigus, kus üks sõltub teisest, et elada pidevalt ja jätkuvalt kannatustes.
Kaassõltuvusest räägitakse enim just psühhopatoloogia ringkondades. Terapeudid aga teavad, et kaassõltuvuse muster on haigus, mida põeb pea iga inimene ning millesse on võimalik haigestuda teise haigega koos elades või pikemal ajaperioodil lävides.
Nõiatraditsioonis nimetati kaassõltuvust põdevaid inimesi needuse all olevaiks. See tähendas, et needust tuli maha võtma hakata ning tavaliselt ei piisanud ühest rituaalist, vaid seda oli tarvis korrata igal täiskuul. Üldiselt nõudis see ka hingeosakeste tagasi toomist ning nendele sümboolseid tähendusi või füüsilise vormi andmist.
Tänapäeval nimetatakse seda rituaalset toimingut teraapiaks. Kuigi nõiatraditsiooni hävitada üritati, on säilinud õnneks osaliselt selles kasutatavad meditatsioonirännakud, mida mõned julgemad terapeudid tänapäeval kasutavad.
Need terapeudid, kes rännaku meetodit inimeste emotsionaalsete tasakaalutuste seljatamiseks kasutavad, on eranditult eelmistes eludes olnud nõiad või maagid või nõidade terveks ravitud õpilased.
Kas ka mina?
Mis on siis kaassõltuvus täpsemalt, kuidas teha kindlaks, et temal see on? Kaassõltuvuse all kannatavad tavaliselt inimesed, kes tulevad düsfunktsionaalsest perekonnast. Tänapäeval on düsfunktsionaalse perekonna mõiste niivõrd laiali valgunud ja kõikehõlmav, et sisuliselt võib iga perekond ennast sinna rühma liigitada.
Kui vanemad käivad tööl ning laps peab endale ise koolist koju tulles süüa tegema, võib laps end avastada olukorrast, kus ta tunneb ennast üksiku ja mahajäetuna ning kannatada seetõttu hingehaavade käes.
Düsfunktsionaalne perekond on perekond, kus välditakse oma tunnetest ja suhetest kõnelemist, kus suhted ja rollid perekonnas aja jooksul ei muutu, olenemata, et elukorraldus muutub. Düsfunktsionaalne perekond on see, kus reeglid on ranged ning jäigad, toimub pereliikmete sundkäitumine (dieeditamine, trennides käimine, raha kulutamine, töönarkomaania jmt).
Loomulikult on düsfunktsionaalne perekond, kus liialdatakse alkoholiga või narkootikumidega (kusjuures, räägitakse rohkem sünteetiliste narkootikumide osakaalust kaassõltuvuse tekkimisel), kasutatakse ükskõik millist vägivalda ja/või kasutatakse vaikimist kui karistust kas laste karistamiseks või vanemad omavahel.
Düsfunktsionaalne perekond sünnitab düsfunktsionaalseid inimesi, kellest saavad kaassõltlased ning kelle edasine elu möödub sõltlase või vägivaldse partneri kõrval, suutmata sellest ringist kuidagi välja tulla.
Peaaegu igaühe haigus
Kuigi tegemist on haigusega, ei ole sellele medikamentoosset ravi. Suurem osa psühholooge ning psühhiaatreid aladiagnoosivad seda ning määravad raviskeemi rahusteid, unerohtusid ja vahel isegi antipsühhootikume. Nii kaassõltuvust ei ravita, vaid peidetakse kõigi silme alt ära, pühitakse vaiba alla.
Kahjuks kaugele arenenud ja ravimata kaassõltuvushaigus päädib enesetapumõtete ja sügava depressiooniga, südamehaigustega ning kahjuks ka vähi tekkimisega ja sellesse suremisega.
Kaassõltlased on need naised, kelle mees neid peksab, kuid kelle juurest nad mitte mingil juhul kaua eemal püsida ei suuda. Kumbki partneritest ei armasta seda varjukülge oma elust ning soovib sellest vabaneda, kuid mida enam nad usuvad, et suudavad oma reaktsioone ja tegusid alla suruda või ohjes hoida, seda vägivaldsemaks kasvab nende suhe iseenda ja välismaailmaga.
Kaassõltuvus tekib ka siis, kui side vanemate vahel on nõrk või puudulik ning kui lapse ja vanema vaheline side on liialt tugev. Teisisõnu kutsume seda klammerdumiseks.
Kaassõltuvus on miski, millest ükski ravim inimest terveks ei ravi, ükski needuse mahavõtmine ei aita ning ükski kaartide ladumine lõppu ei ennusta. Kaassõltuvus on emotsionaalne, spirituaalne haigus, teisisõnu kriis, mida on võimalik ravida vaid regulaarselt pikaajaliselt teraapias käies.
Sul on kaassõltuvus, kui sind saadavad ootamatud kontrollimatud emotsionaalsed pursked, nt viha, kurbus, depressioon. Tihti tunnevad kaassõltuvuse all kannatavad inimesed, et teevad teiste jaoks nii palju ning, et kuidas nad seda küll ei märka!
Veel sagedamini tunnevad kaassõltlased oma emotsionaalsete tundepuhangute järel endal süüd, häbi ja hirmu ning otsivad vastuseid sellele, kuidas nende hullumeelsete tunnetega toime tulla või kuidas neid edaspidi takistada üles tulemast.
Kogu meie ühiskond on haige, sest me kõik pärineme ühel või teisel viisil düsfunktsionaalsest perekonnast. Sa ei ole närvihaige või ebaadekvtaane. Sa oled emotsionaalselt, spirituaalselt haige ning sinu reaktsioonide kontrolli alla saamiseks on tõhus viis.
Mine teraapiasse, see on okei.