«Eluloost? Oi, selles loos on olnud nii palju head, et hakka või nutma, ning nii palju halba, et hakka või naerma,» on öelnud Inge Põder oma elulooraamatu sissejuhatuses. Karjääri alustas ta tantsu imelapsena. Balletile lisandusid akrobaatika, stepptants, džäss. 40.-50. aastatel kuulus ta Estonia balletisolistide juhtgruppi. Pensionipõlves sai temast varieteekunsti elluärataja Nõukogude Eestis.

«Mina tahtsin saada täheks, kes ka tantsib»

1. mail 1917 sündis Tallinnas perekonda, kes kandis liignime Põder, tüdrukutirts Ingeborg, kellel kevad südames ja tants jalgades. Oma esimese etenduse andis ta juba lapsepõlves. Ühel suvepäeval tuli vend Edmund, kes oli Ingest kaheksa aastat vanem, koos oma sõpradega ja teatas emale, et Pärnu teater Flora kutsub neid esinema. Ema Anna oli paugupealt nõus, sest teater oli tema meelest midagi erakordset, pealegi veel nii kauni nimega nagu Flora. Täis suuri lootusi sõitis Inge koos venna ja tema kamraadidega Pärnusse «ilma tegema». Kohale jõudes nägi ta imestuseks, et teater Flora kujutas endast palagani Pärnu iga-aastasel suurlaadal.