/nginx/o/2019/07/25/12404184t1hcd07.jpg)
Temperatuuri tõustes pole paljudel enam endist isu. Kas on aga mõistlik sooja ilmaga üksnes külmadest jookidest «toituda» või vajab keha veel midagi hoopis muud?
Temperatuuri tõustes pole paljudel enam endist isu. Kas on aga mõistlik sooja ilmaga üksnes külmadest jookidest «toituda» või vajab keha veel midagi hoopis muud?
Kuumuses nõuab meie keha kerget toitu, et mitte kurnata organismi. Mõned toiduained panevad aga meid just palavusega rohkem higistama, seevastu toimivad teised justkui sisemine päikesekaitse, kirjutab Cosmopolitan.
Proteiiniga tasub tagasihoidlik olla
Süsivesikutest palava ilmaga täielikult loobuda pole hea mõte, ja kui me sööme liiga palju valku, siis hakkame ka tugevamalt higistama. Seda nähtust nimetatakse alimentaarseks termogeneesiks ehk toitumisest põhjustatud soojuse tekkimiseks (ja eraldumiseks) organismis. Kui keha peab valgu «ehituskive» lõhustama, hakkab ainevahetus täistuuridel tööle ja see on viimane, mida keset suve tahta.
Proteiinidest ei tule suvel küll loobuda, ent kehale teed suvesoojuses ja higistamist silmas pidades teene pigem suure salati ja lahja kalaga (või praetud tofuga) kui vastupidi — rammusa kala ja väikse salatiga.
Need toiduained panevad tugevasti higistama
Need toiduained on kuumusega ideaalsed
Siin kehtib üks reegel: mida rohkem vitamiine, mineraale ja mikrotoitaineid toit sisaldab, seda parem. A-, C- ja E-vitamiinid kaitsevad meie nahka vabade radikaalide eest ja toimivad kui sisemine päikesekaitse. Eelkõige saab neid marjadest, rohelisest lehtköögiviljast ja värskest köögiviljast. Ka suure veesisaldusega toiduained nagu lehtsalat, arbuus ja kurk on ideaalsed.
Higistamisega kaasneb ka vedelikukaotus, mida tuleb joomisega tasakaalustada. Ideaalsed on mullita mineraalvesi, magustamata tee, kookosevesi ja rohelised mahlad. Aga ei mingeid limonaade ega jääkülmi jooke!