/nginx/o/2018/08/22/11304888t1h7864.jpg)
2019. aasta sügisel lastakse Haapsalu Kutsehariduskeskusest lendu Eesti esimesed riikliku kutsetunnistusega loodusgiidid. Miks valivad inimesed oma elukutseks just loodusgiidi eriala, kuidas meelitada inimesi tagasi loodusesse ning mida me sealt võiksime leida, räägib Eveli Luik, üks esimestest tulevastest loodusgiididest.
„Lapsepõlv salvestas minu arengulukku toreda harjumuse ja ajaviite, looduses ringihulkumise. Elasin korteris, aga suved veetsin lisaks pioneerilaagritele looduskaunis, kuid eraldatud kohas Paldiski lähedal, kus teisi lapsi kohtasin harva. Asusin omapäi avastama metsi ja mereäärt ja imestan siiani, kuidas õhtuti koju tagasi jõudsin. Nii põnev oli aastast aastasse kogeda korduvat aastaringi, teades juba kogemusest ette, mis muutused nädalaga looduses toimunud on. Õitsemise aeg algas näsiniintest ja sinililledest, aga kui anemoon õitses, oli kool selleks aastaks läbi,” meenutab Eveli.
1980ndate lõpus tabas teda tõmme kaugemale, Kesk-Kaukasuse mägedesse ja Karakumi kõrbesse. „Reisipisik on lootusetult ravimatu. Pakettreise püüan vältida ja marsruudid koostan ise, sooviga avastada erinevate maade looduse eripära. Võimsaima mulje on siiani jätnud Jordaania Wadi Rum ja Island.
Kuigi lõpetasin TLÜ matemaatika-loodusteaduskonna, oli minu erialal otseseid puutepunkte loodusega minimaalselt, koolis töötamine ei olnud mulle piisav väljakutse ja nii sai loodud Laste Kokastuudio ja Piduvanker, mille sünnipäevad, laagrid ja muud väljakutseid on alati seotud loodusega.”
:format(webp)/nginx/o/2019/06/25/12298435t1h0c0b.jpg)
Alguses kasutas Eveli oma loodusega seotud üritustel kogenud reisijuhte, kui ühel hetkel polnud kedagi kokkulepitud matkale saata. „Olin olude sunnil hirmutava fakti ees. Külm higi otsa ees, kogusin materjali, koostasin täpse plaani, ajakava, kus mida näitan, aga loodus on igakord erineva näoga ja täis üllatusi. Tajusin, et kui veel peaksin sarnases olukorras olema, vajan kõrvalist abi, suutmaks seda laiemalt haarata. Loodusgiidi erialale õppima minek oli mu elu üks paremaid otsuseid!”
Ta nendib omast kogemusest, et inimeste huvi loodussündmiste vastu on aastate jooksul üllatuslikult suurenenud. Südantsoojendav on tema sõnul vahetu tagasiside, nagu hiljuti üks osaleja tänas härdal pilgul imelise reisi eest, kus ta justkui teleporteerus tööpäeva lõpus eksootilisele puhkusereisile. Tegelikkuses kestis retk vaid ühe tunni tema enda kodulinna piires.
Side loodusega saab kujuneda üksnes läbi vahetu kogemuse
„Looduses viibimisel on reaalne väärtus nii ihule kui hingele. Alateadlikult ju teame, mis meile hea on. Lähedaste inimestega värskes õhus veedetud aeg on parim kvaliteetaeg ja paus hulluks ajava sotsiaalse müra eest. Looduses viibimine suurendab meie üldist rahulolu ja metsaõhu sissehingamine tekitab heaolutunde,” räägib Eveli, soovitades, et neile, kes soovivad rohkem loodust mõista, julgelt giidiga loodusretke, kus õpetatakse märkama, avastama ja tajuma.
Loodusgiid aitab maailma avada, et loodus inimeseni jõuaks. Laste ja looduse vahelise suhte tugevdamiseks peaks looduse imetlemine olema neile mänguline ja põnev, mis omakorda aitab arendada tähelepanu ja mälu. Uued teadmised jäävad palju paremini meelde, kui laps suudab neid seostada isikliku emotsionaalse kogemusega. Loodusest võetakse kaasa hääled ja lõhnad, et neid kunagi hiljem taasavastada.
Eesti on oma looduse poolest unikaalselt mitmekesine ning pakub matkamiseks ja värskes õhus nii aktiivseks kui ka passiivseks ajaveetmiseks palju võimalusi. Meil on tihe matkaradade võrgustik, millest paljudele on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt loodud lõkketegemis- ja ööbimisvõimalus. Mis võiks olla lõõgastavam, kui minna nädalavahetusel perega metsa ööbima, valmistada RMK lõkkeplatsil mõnus eile, rüübata sinna juurde soojendav tassike teed ja kuulata looduse hääli?