Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Fitlap.ee juht Heikki Mägi: 6 lihtsat nippi, oluliselt tervislikumaks eluks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Fitlap.ee

Kuidas nad seda teevad? On inimesi, kes käivad viis korda nädalas trennis, neil on täiskohaga töö, pere ja hobid, nad on vitaalsed ja energilised ning pakatavad positiivsusest. Fitlapi tegevjuht Heikki Mägi õpetab, kuidas teha nii, et leiduks aega nii trenni kui tervisliku toitumisega jaoks.

Mul ei ole aega või ma ei viitsi?

““Mul ei ole aega,” on üks enamlevinumaid vabandusi. Aga muuseas, ka Beyoncel on vaid 24 tundi päevas mitte rohkem.”  Kõigepealt soovitab Heikki teha audit oma ajakasutusele. “Vaata reaalselt, kuhu su aeg kaob. Kas sul on päriselt kiire või vaatad sa neli tundi õhtuti nagu zombi telekat,” ütleb Heikki ning lisab, et  tihti ütlemegi laiskusest, et meil pole aega, aus vastus oleks “ma olen hetkel liiga laisk”.   Laiskust aga omakorda süvendab ebatervislik toitumine ja passiivne eluviis. “Sellisel eluetapis olles tasuks ülesse leida oma motivatsioon, sest kehaline passiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Ebapiisav liikumine põhjustab üle maailma rohkem kui viis miljonit surma aastas.”  Põhjuseid, miks ennast liigutada on palju. “Regulaarsel liikumise harrastamisel võib langeda paljude haiguste risk  näiteks: kuni 35% langeb risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse; kuni 50% väheneb risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti, kuni 30% langeb risk varakult surra. “

Toimivad to-do listid

Kui sul on tõesti tihe graafik ja tundub, et aega tõesti pole, siis planeeri trenn juba oma nädalakavasse sisse. “Kui jääd lootma, et ehk mõnel päeval tekib kuskile mingi auk, siis tõenäousus trenni jõuda on imeväike.” Heikki ütleb, et teab omast käest, kuidas trenn annab lisaenergiat, et hiljem oma asjad veelgi kiiremini. ja parema kvaliteediga ära teha. “Juba pooletunnisest jooksust tuleb märkimisväärselt parem töövõime ja positiivsem ellusuhtumine.”

 

Muretsemise asemel rõõmusta

Palju on ka mõtteviisis kinni. “Kui mõtled, et issand jumal, mul on nii kiire ja kuhugi ei jõua, siis täpselt nii sa ennast tunnedki. Kui  selle muretsemise asemel aga rõõmustad kõikide asjade üle, mis tehtud on saanud, siis tunned ennast ka palju paremini. Tähista seda hetke- võta korraks aeg maha- joo tassike mõnusat teed või mine õue värsket õhku hingama. Pärast on juba palju parem uue ülesande kallale asuda.” Et sellest hetkest maksimumi saada võib proovida näiteks Liptoni uusi funktsionaalseid teesid. “Näiteks Liptoni Fitnessa teed. See aitab hästi hoolitseda nii keha kui meele eest!” Selles sisalduv greip värskendab keha ning samal ajal aitab sellel lõõgastuda. Võilill ja nõges aitavad aga mürke väljutada ning seeläbi saledat joont hoida või saavutada. “Et sellest teest maksimumi saada, võiks seda igapäevaselt juua kolm tassi, mis teebki päeva parajalt puhkusehetki.”

Igapäevane aktiivsus

Kui sa polegi mitu päeva trenni jõudnud, siis suurenda oma igapäevast aktiivsust. “Käi rohkem jala, kasuta treppe, mine õhtul jala poodi,” loetleb Heikki erinevaid võimalusi oma aktiivsuse tõstmiseks. “Su keha tänab sind igasuguse liigutamise eest.”

 

Toit mitmeks korraks

Tervisliku toitumisega on Heikki sõnul aga veelgi lihtsam kui trenniga. “See nõuab vaid natuke planeerimist. Mõtle päeva lõikes või isegi parem, nädala lõikes ette ja planeeri oma toidukorrad.” Kõige parem aja kokkuhoid on teha suurem kogus toitu ja seda siis mitmel toidukorral süüa. “Näiteks tee suurem kogus õhtusööki ning ülejäänud kogus võta järgmise päeva lõunaks kaasa.” Nii ei pea mõtlema, kuhu täna lõuna ajal sööma minna, mida süüa ning hoiad kokku ka  lõunale tuleku- ja mineku aja. “Võimalik, et selle kokkuhoitud ajaga jõuab juba trennigi minna.”

 

Õige toit kui märkmisiväärne aja kokkuhoid

Tervislik toit aitab ka aega kokku hoida, sest see hoiab kõhtu kauem täis kui ebatervislikud valikud.  “Toit pole kindlasti vaid see mis kõhtu täidab, vaid sellest sõltub ka, kuidas me ennast tunneme ja millised välja näeme ja isegi kui kaua me elame.” See on ka põhjus, miks ei tasu toiduvalikuid juhuse hooleks jätta. Tervislik menüü suudab Heikki sõnul tõsta elukvaliteeti ning hoida ära erinevaid haigusi- nagu näiteks II tüübi diabeet, erinevad vähkkasvajad, südameveresoonkonna haigused, kõrgvererõhutõbi jpt  “Lisaks tunneme ennast peale ebatervisliku toitu väsinuna, mis pärsib oluliselt meie tegemiste kiirust ja kvaliteeti. Õige toiduga ehk kütusega on võimalik väga palju asju päeva jooksul korda saata.” Lisaks soovib Heikki rõhutada, et nii ebatervisliku toidu kui ebatervisliku toidu söömine võtab sama kaua aega. Seega, ei saa olla vabanduseks, et pole aega tervislikult toituda.”

Märksõnad

Tagasi üles